Üleminekuühiskonnas muutusid muu hulgas ka arusaamad organisatsioonist – just sellega põhjendab Tartu Ülikooli juhtimise ja turunduse instituudi juhataja professor Maaja Vadi oma uurimuste tsükli «Organisatsiooniline käitumine siirdemajanduses» olulisust. Töö eest pälvis ta 150 000-kroonise riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas. Teaduspreemiaid anti välja kaheksas valdkonnas, peaminister annab need laureaatidele üle Eesti Vabariigi aastapäeval. Erinevad tõlgendused Vana tüüpi organisatsioonid ei saanud enam hakkama ja ka neis töötajad pidid sellest aru saama. Uurimuste tsükli esimeses osa vaadeldakse seda klienditeeninduse näitel, sest seal olid muutused kõige nähtavamad – organisatsiooni liikmed pidid hoiakuid muutma. «Enne 1992. aastat olid teenindajad ju defitsiidi jaotajad,» nentis Vadi. Järgmise aspektina toob Vadi uurimusest välja selle, et inimesed hakkasid organisatsioonis erinevalt tõlgendama ülesandeid ja omavahelisi suhteid. Nõukogudeaegsete organisatsioonide puhul peeti omavahelisi suhteid olulisemaks kui ülesannet, uues, turumajanduslikus situatsioonis aga oli ülesande täitmine olulisem. «See on siirdemajandusele iseloomulik – tuleb otsustada, kumb on tähtsam,» märkis ta. Kultuuride erinevused Üks oluline aspekt, mis uurimustes kajastub, on ka organisatsioonikultuuri ja rahvuskultuuri suhe, mitte-eestlaste suhe ühiskonnaga tuleb kaasa ka organisatsiooni. Samas saab mitmekesisust rakendada innovatsiooni huvides. «Eestlastel ja mitte-eestlastel on erinevad väärtustemustrid,» selgitas Vadi. «Ühed on paremad algatamise ja teised juurutamise faasis – tuleb osata tekitada sünergiat.» Iga inimese käitumise eripära ja rahvuskultuuride erinevusi saab kasutada kui ressurssi, kui aga tekitada vastuolu, sundida inimest oma tõekspidamisele vastanduma, võetakse talt hulk energiat ära. Maaja Vadi kinnitas, et organisatsioonilise käitumise aktuaalsus ei vähene, sest uued organisatsioonitüübid tekivad pidevalt ja ka rahvusvahelisele koostööle ei ole alternatiivi. Kas teate? Riigi teaduspreemiate saajad • Geo- ja bioteadustes Ingmar Ott ja Peeter Nõges (maaülikool) – monograafia «Verevi järv – teravalt kihistunud hüper-troofne veekogu» ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevad teadusartiklid. • Põllumajandusteadustes Mihkel Jalakas (maaülikool) – monograafia «Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia», vaagna ja udara kandeaparaadi anatoomia ning obsteet-rilise pelvi-meetria alased uurimused. • Täppisteadustes professor Tõnu Kollo (Tartu Ülikool) – uurimuste tsükkel «Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid». • Tehnikateadustes kollektiiv koosseisus erakorralised teadurid Jaan Aarik ja Aleks Aidla, prof Väino Sammelselg ning vanemteadurid Kaupo Kukli ja Teet Uustare (Tartu Ülikool) – tööde tsükkel «Dielektriliste materjalide aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine». • Arstiteaduses külalisprofessor Mati Rahu (Tartu Ülikool) – uurimuste tsükkel «Haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus», ökoloogiat käsitlevad teadusartiklid. • Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määrati 300 000-kroonised riigi teaduspreemiad ehk elutööpreemiad emeriitprofessor füüsika-matemaatikakandidaat Ülo Kaasikule ja TÜ audoktorile Ants Viiresele. |
