Tartu Postimees
 «  22.veebruar 2007  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Postimehe suusablogi
Hipbloogi
Tehnokratt
 Tartu Postimees 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Musta leiva linnas kasvab kaua
22.02.2007 00:01
Vilja Kohler, Tartu Postimees


Kui viietonnine roostevabast terasest tünn keerlemise lõpetab, teeb tehnoloog selle luugi lahti ja võtab aurupahvaku saatel tünnist välja väikse kühvlitäie pruuniks tõmbunud niiskeid rukkiteri.

 
Kambja külje all tegutseva Eesti Leivalinnase OÜ tehnoloog Luule Roos käib aeg-ajalt viietonniste keerlevate kasvutünnide juures uurimas, kuidas linnas idaneb.
Foto: Sille Annuk

«Ei ole veel valmis, alles kuues päev ju,» teatas Pangodis tegutseva OÜ Eesti Leivalinnas tehnoloog Luule Roos pärast väljavõetud kraami mekkimist. «Võtame linnase siit välja üheksandal päeval.»

Töödeldud magusa maitsega rukkijahu ehk leivalinnasejahu tegu võtabki kaua aega, ka on see üsna keeruline ettevõtmine, selgitas Eesti Leivalinnase juhataja Olev Sõro.

«Linnasejahu tootmine on loominguline töö,» lisas firma juhatuse liige Ursel Kaarna. «Selle juures sõltub kõik inimesest ja ta kogemustest. Alati tuleb arvestada nii tooraine kui ka välisõhu temperatuuriga.»

Sada tonni jahu kuus

Eesti Leivalinnas valmistab tumedat fermenteeritud rukkilinnast ehk punast leivalinnast ja fermenteerimata rukkilinnast ehk valget leivalinnast.

Esimest kasutatakse musta leiva küpsetamisel, valge leivalinnas käib peenleivateo juurde.

Pagarid lisavad sajale kilole rukkijahule viis kilo leivalinnast, mis parandab taina kvaliteeti ning annab leivale parema maitse ja pikema säilivuse.

Leivalinnast on eestlased alati pruukinud, kuid selle tööstusliku tootmise ajalugu pole meil kuigi pikk.

Nõukogude ajal kasutasid meie leivatööstused Venemaal toodetud linnasejahu. Kui riigikord muutus, oli seda kaupa idanaabri juurest keeruline hankida.

Turul tekkinud auku kasutades hakkaski 1996. aastal Pangodis kadunud ühismajandi töökojas tegutsema Eesti Leivalinnas.

Praegu on Eesti Leivalin-nase klientideks enamik Eesti leivatööstustest, ka ligi pooled Läti leivatööstused ostavad Pangodis tehtud kaupa.

Tosina töötajaga ettevõte toodab kuus ligi sada tonni leivalinnasejahu.

Sellest kaks kolmandikku on punasest ja kolmandik valgest linnasest.

Suured plaanid

Kõrvuti linnasejahu tootmisega käivad firmas ka ümberkorraldused: suure ruumi maast laeni täitnud vana veski on välja viidud ja mitu korda väiksem jahvataja asemele pandud. «Veski väljavahetamine oli hädavajalik,» selgitas Ursel Kaarna. «Nüüd ei pea meie inimesed enam tolmu sees töötama.»

Ka on uus veski tegusam, valmistades tunnis kaks tonni linnasejahu. Tulevikus tahab firma tootmist suurendada, selleks on vaja aga esmalt vanad seadmed uute vastu vahetada.

Kas teate?

Kuidas valmib linnasejahu?

• Kõigepealt kasvatatakse rukkiterasid suurtes pidevalt keerlevates viietonnistes mahutites kindla temperatuuri ja niiskuse käes. Punast linnast kasvatatakse 9–12 ja valget 3–5 päeva.

• Pärast seda läheb linnas 15 tunniks kuni 75 kraadi kätte kuivatisse ja siis jahvatatakse sellest jahu.

Allikas: Eesti Leivalinnase OÜ

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
 
Postimees
Tartu Postimees
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
19:41 Kaksiktorni Ärikeskuses algas bürooruumide broneerimine

17:49 Pjotr Sedin: Eesti Ehitus ei suutnud võetud kohustusi täita

17:35 Lennukitesse paigaldatavad valvekaamerad aitaks ennetada terroriakte
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed