Tartus kerkinud valijate häälte ostmise kahtluse kontrollimiseks algatas politsei eile kriminaalmenetluse. Eelhääletusel antud häälte tühistamist ei pea Tartu valimiskomisjon esialgu vajalikuks.

Prokuratuur jäi eile menetluse kommenteerimisel kidakeelseks. Kinnitati vaid, et kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku paragrahvi 164 alusel, mis käsitleb häälte ostmist ja näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse.

VIIMASED KOMMENTAARID Valija Kas ikka peab  vanamoodsalt ümbrikega  jamama-eelhääletajast  saaks ju arvuti abil  ka teatada?Saamatud  ... Oinas Kus kohalt raha  saab???Mina olen kohe  nõus hääletama  minema!!!!Ainult andke  ja mitte eriti  palju,kui... Teised kommentaarid

Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kristiina Herodes ütles, et kahtlustatavaid esialgu ei ole.

«Praegu tehakse menetlustoiminguid. Kuna asi on väga delikaatne, ei taha me veel rääkida, mis on tehtud ja kelle suhtes on tehtud,» põhjendas Herodes prokuratuuri sõnaahtrust. «Tegemist on valimiseelse perioodiga, õiguskaitseorganeid võidakse hakata süüdistama poliitikategemises.»

Ka polnud Herodes valmis ennustama, millal oleks loota menetluse tulemust, kas juba eelhääletuse lõpuks või valimispäevaks. «Kriminaalmenetluse eesmärk pole kiirus, vaid tõe selgitamine,» vastas ta.

Esmakordne juhtum

Teada on, et politseile on ütlusi andnud Tartu valimiskomisjoni esimees Jüri Mölder, ka on politseis käinud vähemalt üks neist kahest mehest, kes Tartu Postimehele kinnitasid, et said 50 krooni kandidaadi 307 ehk keskerakondlase Alar Palloni poolt hääletamise eest.

Postimehele teadaolevalt on hääletamise eest raha saanuid uurimisorganite huviorbiidis rohkemgi.

Pallon, kes on tagasi lükanud kõik kahtlused, et tema või tema toetajad oleksid hääli ostnud, kinnitas eile, et teda ei ole politsei küsitlenud.

Palju on päritud, mis saab Tartus juba antud häältest. Mölder kinnitas, et sõltumata uurimise algatamisest on kohalik valimiskomisjon otsustanud tühistada ainult kindlate inimeste hääle.

«Seda on võimalik teha, kui eemaldame nende hääletussedeliga ümbrikud kastist,» selgitas Mölder. Nimelt on kõik sel nädalal valimiskastidesse lastud hääletussedelid pakitud ümbrikutesse, millest pealmisel on valinud kodaniku nimi ja muud andmed, et hääletussedeli saaks toimetada tema

rahvastikuregistijärgsesse valimisjaoskonda.

Et tühistada kõik valimiskasti lastud hääled, oleks Mölderi sõnutsi vaja väga palju juhtumeid, kus häälteostmise fakt on leidnud kinnitust.

«Keeruline öelda, kui palju just. Ei tahaks spekuleerida, see on esmakordne juhtum Tartu praktikas,» nentis ta. «Praegu on siiski vaid kahtlus ja otsust ei ole tehtud.»

Tartu Kaubamajas asuvas valimisjaoskonnas võeti pärast valimisreeglite rikkumise kahtluste kerkimist kasutusele kaks valimiskasti, et juhul, kui kahtlus kinnitust leiab, ei peaks tühistama kõiki antud hääli.

Mölder ütles, et arvatavalt ostetud häälte eemaldamise otsus langeb tõenäoliselt tulevaks kolmapäevaks, mil eelhääletamine läbi saab.

Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi liige Arne Koitmäe märkis, et politseimenetluse lõppu ei oodatud ka 2005. aastal kohalike valimiste ajal kerkinud kahtluste puhul – aeg pressib peale ja valimiskomisjon lähtub otsuse tegemisel teadaolevaist asjaoludest.

Eilset valimispäeva nimetas Mölder kahtlase tegevuse poolest varasematest rahulikumaks, oma osa võis olla ka sellel, et jaoskonnas olid kohal kolme telekanali kaamerad.

Veel üks rikkumine

Kaubamajas asuva valimisjaoskonna esindajalt tuli eile politseile ka tähelepanek selle kohta, et eelvalimistel järgnes üks isik teisele valimiskabiini ning ütles talle valjuhäälselt ette kandidaadi numbri, kelle poolt hääletada.

Valimisseaduse järgi on hääletamine salajane, see eeldab, et valimiskabiinis on inimene üksinda ja ta teeb oma otsuse ise. Politsei selgitab asjaolusid, algatatud on väärteomenetlus.