| |
|
 |
Ida-Tallinna keskhaigla taastus- ja hooldusravikliiniku juhataja Helle Mäeltsemees (vasakul) koos patsiendi – seal põlveoperatsiooni järgsel taastusravil viibiva Renna Truubokiga.
Foto: Ergo Kuld |
|
Hooldushaiglates napib raviraha ja kohti
21.02.2006 00:01
Agnes Kuus, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Rahapuuduse pärast ootavad voodihaiged vanurid mitmeid kuid hooldushaiglate ravijärjekorras, mistõttu osa neist sureb sinna jõudmata ja osa vajab ooteajal veelgi halvenenud tervise tõttu kulukamat eriarstiabi.
«Vanainimesed ja nende probleemid ei ole moes, kuid tasub meeles pidada, et me kõik saame vanaks,» tõdes Räpina hooldushaigla juhatuse esimees Miia Sultsmann. Tema sõnul on hooldusravis mitmeid vajakajäämisi, kuid neist teravaim on rahapuudus. Geriaatria assotsiatsiooni andmeil on praegu haigekassa rahaga kaetud vaid 36 protsenti tegelikust vajadusest hooldusravi järele.Sultsmanni sõnul on see tekitanud «nokk kinni, saba lahti» olukorra, sest kui vanur ei pääse pärast aktiivravi hooldusravile, nullib see esmase ravi tulemuse. Järjekord kaheksa kuud Maksimaalselt on hooldusravile pääsemise järjekorra pikkus kaheksa kuud. «Kui inimesed ei saa õigeaegselt ravile, vaid peavad nii kaua ootama, siis osa neist sureb ja osa satub uuesti aktiivravile,» ütles Räpina haigla juhatuse esimees. Sultsmann märkis, et Räpina haiglas, kus on 30 voodikohta hooldusravi vajajatele, katab haigekassa neist vaid seitsme pidamise. Ülejäänusid kasutatakse hooldusteenuse osutamiseks, mille eest maksavad inimene ise ja omavalitsus. Hooldusravile soovijate järjekorra pikkus ulatub Räpinas suveni. Geriaatria assotsiatsiooni juhatuse esimehe Kai Saksa hinnangul napib Eestis lisaks rahale ka voodikohti. Kui praegu on hooldushaiglates alla tuhande koha ja nendegi jaoks ei jätku raha, siis Saksa hinnangul oleks tegelik vajadus vähemalt 2000 koha järele. «Neil peredel, kus on ravi vajav vanur, on väga raske ja tihtipeale on ka hooldaja ise vana,» selgitas Saks. «Muidugi on võimalik saada ravile tasulisele kohale, kuid neid inimesi, kes jaksaksid ise kinni maksta ravipäeva hinna, mis on üle 400 krooni, on väga vähe.» Tema hinnangul oleks lahenduseks, kui inimesed saaksid abi hooldekodudest, ent seal nende ravikulusid praegu ei kaeta. Ida-Tallinna keskhaigla taastus- ja hooldusravikliiniku juhataja Helle Mäeltsemees rõhutas, et geriaatria vajab riigilt praegusest suuremat toetust. «Kuigi meil on palju vanainimesi, toetatakse proportsionaalselt rohkem erialasid, kus on vähem patsiente,» nentis ta. «Väga kurvaks teeb see, et Eesti ühiskond ei armasta vanureid.» Samas on Mäeltsemehe väitel probleeme ka sellega, et haiglad võtavad sisse inimesi, kes vajavad vaid hooldamist: «Leian, et maksumaksjad ei peaks maksma selle eest, et pere paneb oma eaka sugulase näiteks reisile minnes haiglasse.» Sultsmanni sõnul aga ei vasta väited, nagu hoiaksid haiglad hooldusravil inimesi, kes ei vaja mitte arstiabi, vaid ainult hooldekodu teenust, tõele. «Mina julgen öelda, et hooldusravil on vähe inimesi, kes omal jalal ringi kõnnivad, ja paljudele on see nende viimane kodu,» sõnas ta. Raha omavalitsustelt Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on hooldusravi olukorra leevendamine haigekassa nõukogus läbi arutatud ja kui sotsiaalmaks laekub jätkuvalt hästi, on kevadel haigekassa lisaeelarve koostamisel prioriteediks hooldusravi. Enne aprilli-maid tema sõnul lisasummast rääkida ei saa. Pikema aja jooksul on Laasiku kinnitusel kavas lahutada hooldusravi eest tasumine osadeks nii, et haigekassa maksab ainult ravi eest ja hoolduskulude kandmine jääb omavalitsustele. Hooldusravi arengu kontseptsiooni järgi peab omavalitsuste osa suurenema kuni 35 protsendini ravihinnast. Praegu maksab kogu hooldusravi kinni haigekassa, mille tänavuses eelarves on selleks ette nähtud ligi 122 miljonit krooni.
|
