Aheri õlul oli vastutusrikas ülesanne – küsida volinikelt luba ehitada 166 miljoni krooni eest Vabaduse autosild ja demonteerida praegune raudsild. Teema, mis on ajaleheveergudel kirgi kütnud üle aasta. Aher pareeris oma ettekandes varem ajakirjanduses kõlanud süüdistusi autosilla ehitamise kohta ning selgitas sillaehituse rahastamist. 2008. aastal tuleb selleks linnaeelarvest tema sõnul maksta kuni 90 miljonit krooni, see on pea viiendik eelarvest – ent kui linn natukene vaeva näeb ja tegeleb aktiivselt maade müügiga, saab osa sellest ära maksta juba tänavu. 2009. aastaks jääb maksta veel 20-30 miljonit krooni. Hiljem tuletas isamaaliitlane Ants Kask Aherile meelde, et linna esimene katse müüa Ravila tööstuspargi maid ebaõnnestus. Miks peaks siis edaspidigi maade müük õnnestuma? Aher lohutas, et maade müügist saadav raha on ju eelarvesse sisse kirjutatud. Ilmselt tuleb praegu müügiks kavandatud objektid küll üle vaadata ja ka maid juurde otsida. «Aga küll me leiame,» lubas Aher optimistlikult ja pani selle lausega volinikud üksteisele hämmeldunult otsa vaatama. Ants Kase teise küsimuse peale selgus, et 166 miljoni krooniga asi ei piirdu. Lisaks tuleb maksta 4 miljonit ehitusjärelevalveks. Samuti viitas Aher oma varasemas ettekandes sellele, et praegu projekteeritakse silla otsa rajatavat Vene tänavat – ka see nõuab raha. Pärast opositsionääride arvukaid küsimusi võttis sõna reformierakondlane, volikogu aseesimees Hannes Astok. Ta tunnistas, et silla hind oli kõigile ehmatav, aga selline tänane ehitusturg on ning oleks naiivne arvata, et miski odavamaks läheb. Silla kasuks räägib Astoki sõnul see, et inimesed saavad üle jõe kõndida ja sõita, ehkki see ei lahenda päevapealt kõiki Tartu liiklusprobleeme. Pappi tuleb aga inimeste taskusse kõvasti juurde, rääkis Astok, ja kõik ostavad endale autosid. Astokit hämmastas – nagu tavaliselt – res-publikaan Peeter Laursoni linnaeelarve koostamisel tehtud ettepanek kulutada sel aastal sillaehituseks ette nähtud 40 miljonit krooni «pudipadi» peale. Laursonit loomulikult häiris koolimajade remondi pudipadiks nimetamine. Pärast mitmeid arvamusavaldusi nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolt otsustas 27 volinikku, et Vabaduse silla ehituseks tuleb luba anda. Ehkki 14 saadikut oli sellele vastu, jäi enamuse hääl peale. |