Tartu näitab end Sardiinias fotodel

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Raekoja platsi vaate ülespildistamine võttis Andres Lumel aega neli päeva ning ühtekokku on panoraamis 19 fotot.
Tartu Raekoja platsi vaate ülespildistamine võttis Andres Lumel aega neli päeva ning ühtekokku on panoraamis 19 fotot. Foto: Sille Annuk

Harva näeb pilte, millel on üheaegselt peal terve Raekoja plats või panoraam Emajõelt. Just selliseid teeb Tartu fotograaf Andres Lumi, kelle panoraamfotode näitus avatak­­se nädala lõpul Sardiinias.


Suuremõõdulised Tartu panoraamid läksid Itaalia poole juba nädalapäevad tagasi teele, kunstnik ise astus lennukile eile, et laupäeval Sardiinias oma näitus avada.



«Mõnikord võib päev otsa oodata ja pilti ikka ei tule,» rääkis fotode autor Andres Lumi. Mõne pildi tegemine võib võtta isegi mitu aastat, et leida sobivaim rakurss, õiged värvid ja täpselt õige hetk.



Looduspanoraamid päikeseloojangust või linna siluetiga panoraamvõtted pole teab mis erakordsed, panoraamsed linnavaated on aga palju haruldasemad. Ühe sellise tegemiseks võib vaja minna isegi kuni paarkümmend fotot.



Itaallastele tutvustamas


Samuti võtab aega, et Andres Lume linnavaadete näitust ka Eestis näha saaks. Pärast seda, kui osa fotosid oli aasta eest Jaani kirikus väljapanekul, tõmbasid need sedavõrd palju tähelepanu, et saadeti kohe sõpruslinna Uppsalasse.



Nüüdseks on kuuldused kaunitest linnavaadetest levinud juba Sardiiniasse, kus sealne Eesti Vabariigi aukonsul Marcello Floris võttis ette Eesti tutvustamise just Andres Lume piltide kaudu.



Laupäeval, 23. jaanuaril Sardiinia pealinnas Cagliaris avatav näitus kannab eesti keeles pealkirja «Eesti: nüüdisaegne, kuid antiikse hingega maa Andres Lume piltidel». Aukonsul Florise sõnul oli mõte teha Sardiinias Eestit tutvustav üritus juba ammu.



Kuna pilte, mis võiksid Tartust ja Eestist kõnelda, oli rohkem kui näituse jagu, tuli Florisele valiku tegemisel appi Tartu vabakutseline tõlk Jaanika Roosaar, kes aitas näituse teemadele – keskkond, maastik ja inimesed – Tartut kõige enam iseloomustavaid pilte leida. Näitusele on välja pandud 30 fotot Tartu linnavaadetest ning inimestest.



Miks linnavaade? «See on meie igapäevaelu praeguses hetkes. 50 aasta pärast on kõik muutunud ja inimesed vaatavad neid suure imetlusega,» põhjendas Lumi. Fotograaf tõi näiteks selle, kuidas tänapäeva inimesed vaatavad huviga fotosid Tartu vanast Kivisillast, mida pole enam ammu.  Linnapilt on kogu aeg muutumises ning Tartu näeb mõnekümne aasta pärast kindlasti hoopis teistsugune välja.



Kuigi linnapildis otseselt miski eest ära ei jookse, nõuab näiteks Tartu raeplatsi jäädvustamine ikkagi mitut päeva, et kõik saaks õigesti paika, poleks ühtki üleliigset autot või muud, mis võiks linna ilu varjutada. 



Panoraamvõtte omapära on veel selles, et aitab jäädvustada pisimate detailideni kõik, mis objektiivi ette jääb. Inimsilm, mis samuti pano­­raamselt näeb, suudab teravalt näha vaid murdosa sellest sektorist ning servadesse jääv on udune.



Linnavaate panoraamfotol ei jää aga miski varju ning sealt võiks näiteks üles leida isegi pildi vasakusse nurka põõsaste taha peitunud puskariajaja.



200-aastane garantii


Näitusele saadetud pildid on erilised ka selle poolest, et need pole trükitud fotopaberile, vaid eriliselt kvaliteetsele Šveitsi lõuendile, millel on 200-aastane kvaliteedigarantii – see ei pleegi ega tuhmu. Lõuendile trükkimine võimaldab pilte printida ekstra suurelt – et pisimadki detailid esile tuleksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles