| Kui praegune riigikogu liige, reformierakondlane Mait Klaassen asub jaanuaris Eesti Maaülikooli rektoriks, siis milline on tema parteiline kuuluvus? Kui parteiline kuuluvus saab olla null, siis ta on null. Olen veendunud, et tänapäeval pole Eestis avalik-õigusliku ülikooli rektori ega prorektorite kuulumine mõnesse erakonda võimalik. Reformierakonnast väljaastumise avaldus on juba valmis?Ausalt öeldes oli mul plaan sellest täna (eile – toim) teatada. Aga kuna mulle ei antud tänusõnadeks kõnepulti, jäi see tegemata. Kuid saan öelda, et meest sõnast, härga sarvest, ja kinnitan, et küll see [avaldus] ka tuleb. Linnainimene küsib, miks lehma pidada, piima saab ju poest. Miks meil on vaja põllumajandust ja seda veel edasi arendada? Teame, et viimasel kolmel aastal pole Euroopa Liidus enam põllumajanduslikku ületootmist. See on otsene viide sellele, et Euroopa Liidus on põllud otsas. Alles hiljuti kuulsime ajakirjanduse vahendusel, et võiga olid probleemid, seda polnud saada. Kui mõtleme sellele, kui kiire on Hiina areng – kusjuures me teame, et neil pole põllumaad ja juba praegu on nad ostuvõimelised –, siis see tähendab, et meil on vaja maad harida. Viljakas muld on meie rikkus. Valimisdebatil ütlesite, et maaülikoolist on tulnud vähe patente ja neid peaks rohkem olema. Teie konkurent tahtis, et suureneks doktoritööde kaitsmise arv. Kuidas seda kõike saavutada? Tõesti, aastatel 2002–2004 on maaülikool esitanud vaid ühe patenditaotluse. Küll aga tuli alles hiljuti kinnitus, et Haldja Viinalass veterinaaria teaduskonnast on ühe patendi kaasomanik ja seda pole üldse reklaamitud. Me peame enda reklaamimisega rohkem tegelema hakkama. Kui me ei räägiks patentidest ja kasulikest mudelitest ning ei teeks midagi, oleks jutt innovatiivsest Eestist kangesti mulli moodi. Kas maaülikooli õpe peaks muutuma praktilisemaks kui nüüd või tuleb rohkem seda akadeemilist poolt juurde tuua? Nii ei saa asjale läheneda, et kõik, mis on söödav, on praktiline, mis pole, on baasteadus. Maaülikoolis on nii baasteaduse kui ka praktika pool olemas, kuid nad ei saa kokku. Näiteks meie limnoloogiajaamas tehakse maailmatasemel teadustööd. Praktikat sealt aga väga ei tule, kuid seda annab parandada. Kõik rektorikandidaadid rääkisid maaülikooli jäämisest iseseisvaks. Miks on see iseseisvus nii tähtis? Näeme, et meil on väga kindel kohustus: kindlustada oma maa ja metsa tulevik. Et jätkame iseseisva ülikoolina, ei tähenda, et me ei teeks järjest süvenevat koostööd Tartu Ülikooliga. Tavainimene arvab, et riigikogus on mugav elu. Rektoriamet pole aga lihtsate killast. Miks tegite sellise vahetuse? Karupoeg Puhhi kombel puu juures käppa lutsimas käia pole rektoriametis absoluutselt võimalik. Kes mind tunnevad, teavad mind kui väga praktilist inimest, kes ei malda paigal istuda. Kas endise rektorina oli tagasitulek kerge või raske? See on Eesti Vabariigi ajaloos esimene kord, kui endine rektor tuleb ülikooli tagasi ja see otsustamine polnud kerge. Aga neid üliõpilasi, õppejõude ja teadureid, kes mind kandideerima palusid, usaldan ma sedavõrd, et ei saanud keelduda. Tagasivalimise kõrval on teinegi pretsedent: nii Eesti Maaülikooli kui Tartu Ülikooli esimesed mehed on ühe eriala mehed, veterinaarid. Seda pole varem juhtunud. Asi on veel hullem kui arvate. Nimelt mina juba õpetasin, kui Alar Karis oli veel tudeng. Tõenäoliselt on Karis ka minu koolitunnis istunud. Valmisdebatil nimetasite oma puudusena pikka eemalolekut ülikoolist ja teadusest. Mis teile siiski võidu tõi? Eks midagi positiivset jäi must siia varasemast maha ka. Teisalt: ega ma teadusteemadest päris eemal ka olnud. Mõned aastad tagasi tegin teadusfondile väikest kaastööd, hindasin hankeid, Kristian Jaak Petersoni stipendiume olen jaganud. Teie rektoriaega jäävad riigikogu valimised. Kas peate viis aastat rektorina vastu? Olen alati öelnud, et olen näinud suurlinna virvatulesid, aga need ei köida mind enam. Mul on mu armas koduülikool, mille kallal on tööd teha küll ja küll. Mida lähemad kaks kuud teete? Pakite Tallinnas asju? Ei, töö Tallinnas jätkub. Pakiline on meeskonna moodustamine, instituudi juhtidega läbirääkimine. Seda masinavärki saab pärast töös hoida vaid siis, kui inimesed omavahel sobivad ja kui nad on olnud otsustusprotsesside sees. Rektoraat pole sõpruskond, vaid meeskond, kes vankrit üha kiiremini edasi veab. Kui Hardi Tullus, senine maaülikooli rektori kohusetäitja, varasem õppeprorektor, esimeses voorus välja kukkus, arutlesid maaülikooli töötajad, et nüüd on õppeprorektori nimi teada. Oli neil õigus? Ei, neil ei olnud õigus. Tullus jätkab teie meeskonnas? Ei kommenteeri. Aga ilma tööta ta kindlasti ei jää. Ta on väga tubli metsamees. Kas saate öelda, mis aastal asuvad maaülikooli olulisimad hooned Tähtvere campuses? Peangi selle kuupäeva välja ütlema, sest äkki ma tahan teised viis aastat veel rektor olla. See aasta on 2012. Intervjuus on kasutatud Kuku Raadio ja Eesti Päevalehe küsimusi Võitja selgus kolmandas voorus Eesti Maaülikooli rektori
valimistel ennustasid õigesti need, kes pakkusid, et ükski kolmest
rektorikandidaadist ei saa kohe esimeses valimisvoorus võiduks
vajalikku vähemalt sadat häält. Esimeses valimisvoorus
kandideerisid endine rektor, riigikogu liige Mait Klaassen;
maastikukorralduse ja loodushoiu korraline professor Kalev Sepp ning
rektori kohusetäitja, õppeprorektor metsakasvatuse alal professor Hardi
Tullus. Hääletuskastis oli 187 sedelit, märgistamata ja rikutud
sedeleid polnud. Mait Klaasseni poolt hääletas 73, Kalev Sepa poolt 66
ja Hardi Tulluse poolt 48 valimiskogu liiget. Teises
valimisvoorus jätkasid kandideerimist Mait Klaassen ja Kalev Sepp.
Hääletuskastis oli 187 sedelit, neist üks märgistamata ja üks rikutud.
Klaassen sai 97, Sepp 88 häält. Kolmandas valimisvoorus jäi
vajalikku sadat häält püüdma Klaassen üksinda. Hääletuskastis oli 180
sedelit, neist märgistamata 50 ja rikutud neli. Mait Klaassen kogus
valimiskogu 126 liikme toetuse. Valitud rektori viieaastane ametiaeg algab 1. jaanuaril 2008. (PM)
Kas teate?
Mait Klaassen • Sünniaeg ja -koht: 23.01.1955 Tartu • Perekonnaseis: abielus, kaks poega ja tütar • Haridus: Eesti Põllumajandusülikool, veterinaariateaduste kandidaat, 1989; Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1978 • Teadustegevus: kandidaaditöö «Mastiitide diagnostika, profülaktika ja ravi suurfarmide tingimustes», 1989 •
Tähtsamad töökohad: X ja XI Riigikogu 2004–...; Võru maavanem
2000–2004; Võrumaa Kutsehariduskeskuse direktor 1999–2000;
haridusminister 1997–1999; Eesti Põllumajandusülikooli rektor 1993–1997 • Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 2001–; Eesti Koonderakond 1998–2000 • Tähtsamad autasud: Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006; Soome Vabariigi Lõvi ordeni komandörijärk • Hobid: kalandus, jahindus, ehitus, vana tehnika |
kõik galeriid
