| Karatemaailma parim tartlane, üleöö kuulsaks saanud Marko Luhamaa räägib, et unistada tuleb alati suurelt ja kunagi ei tohi kahelda eesmärkide täitumise võimalikkuses. «Täpsustan, et just võimalikkuses. Ei tohi tekkida mõttekrampi, et see tingimata peab täituma.» Varem tihti mõttekrambi käes vaevelnud Luhamaa tundis ennast Tamperes peetud MM-võistlustel nagu Elva karateturniiril: «Mul polnud mingit pinget.» Kuigi vastne maailmameister hakkas karatega tõsisemalt tegelema alles ülikooliajal, oli spordipisik veres juba lapsepõlves, mil ta harrastas viievõistlust. Seda, et valitsev maailmameister on karatele pühendunud, tõestab kas või surfihobist loobumine. «Läksin liiga emotsionaalselt sinna sisse, nii et mingil ajal ei olnud võimalik trenni teha, sest vaatasin kogu aeg kuidas puuladvad liiguvad, istusin internetis ja jälgisin tuulemõõtureid. See asi kiskus mind nii enda sisse, et lihtsalt hullumaja!» rääkis Luhamaa. «Kunagi pakkus karate samamoodi funi nagu surf, otsustasin selle naudingu uuesti üles otsida. Hobisid võib mitu olla, aga karate on ikkagi üks,» selgitab Luhamaa. Samas leiab ta, et eraelu karate ei sega: «Minu isiksus lihtsalt on keeruline.» Treeneriga hea klapp Luhamaa ei oska öelda, kas võitlusspordiga tegelemine aitab igapäevaelu probleemidega paremini toime tulla. Paar korda elus on maailma tänavusel parimal karatekal ette tulnud nügimisi, kus tema enda sõnul tuli kedagi kaitsta. «Seni on olukorrad mulle positiivselt lahenenud,» nendib ta. Treener Jüri Post räägib, et Marko on algusest peale olnud sõbralik ja mõnus. «Sobime hästi kokku. Ma pole ka kuulnud, et Markol spordiväliselt oleks probleeme olnud – et oi-oi-oi, kõva poiss küll, aga paha poiss ka. Igasugused kasvuraskused on ilusti ja rahulikult mööda läinud.» Post meenutab lugu, kui Marko leppis koondisekaaslastega kokku, et ta ei hakka juukseid kasvatama enne, kui saab täiskasvanute tiitlivõistlustelt medali. «Mul oli kahju, kui medalit ei tulnud, et ta peab jälle aasta aega juukseid ajama. Meie poolest võib ta nüüd väga pikad juuksed kasvatada,» naerab treener. Kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Luhamaa treenib oma klubis noori karatekasid ja tunnistab, et pealekasv võiks parem olla, kuigi huvilisi on. «Ma usun, et mingi innustus võib minu võidust ka noortesse tulla,» ütleb maailmameister. Luhamaa sõnul on tal aga treeneritöö seisukohalt väga palju arenguruumi, sest siiani seadis ta enda eesmärgid õpilaste omadest kõrgemale. «Tore on noortele trenni anda, näha, kuidas nad tahavad õppida, kuulavad sind – ja vahepeal on hea neid distsiplineerida,» räägib treener ameti võludest. Luhamaa on enda sõnul rahuliku loomuga, sellepärast pole ta ka Tartust Tallinna elama läinud. «Tegelikult läheksin Tartustki varsti ära, maakohta, metsa elama,» ütleb ta. «Tartu muutub ka juba natuke kiireks ja närviliseks, aga on ikka mu maandumispunkt.» Tööd täis ööd Erilist pingutust nõudnud aeg oli Luhamaal ülikooli lõpetamise ajal. Õpingutele läks aasta üle normaalaja. «Ainult diplomitöö pärast ei tasunud lõpetamist enam edasi lükata, et teen järgmisel kevadel,» meenutab ta. «Pool aastat tõusin kell neli öösel üles ja hakkasin kirjutama – päevakava läks lihtsalt nii tihedaks. Töö, trenn ja ülikool – need olid tol ajal kõik mulle võrdselt olulised.» Selle peale, kuidas ennast MM-tiitli eest premeerida, pole Marko jõudnud veel mõelda. «Mingi reisi peaks ette võtma. Võib olla valin suusareisi, siis saab ühtlasi ka trenni teha,» räägib ta. Marko Luhamaa
saavutusi • Mitmekordne Eesti meister • 1996 – Euroopa juunioride MV pronks • 1997, 1999, 2002, 2003 – Euroopa MV 5. koht • 1998 – MM 5. koht • 2006 – raskekaalu maailmameister Allikas: Falco karateklubi Ketlin Beljaev on Tartu Postimehe
spordireporter. |
