| Suur eeltöö keskuse rajamiseks sai äsja tehtud: enamik 25-hektarisest paisjärvest puhastati mudast ja tekitati veekogu idakaldale ligi viie hektari suurune saar, kuhu peaks tulema ööbimis- ja toitlustuskoht ning autode ja haagissuvilate parkla. «Suusakeskuse projektid on tehtud,» märkis Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. «Rahataotluse saame teha järgmisel aastal, kui avaneb Euroopa Liidu uus finantsperiood aastaiks 2007–2013, sest alles siis selguvad tingimused.»Ringliiklus trossil Sportliku meelelahutuspaiga rajamine maksab Tõnsoni sõnul tänastes hindades umbes 20 miljonit krooni, millest kaheksa miljonit moodustavad sakslaste toodetavad seadmed. Nimelt ei liiguks veesuusatajad järvel kiirusega kuni 60 km/h paadi slepis, vaid kinnitatuna ligi 900 meetri pikkuse ringtrossi külge. «Sõitsin ise sellisega Saksamaal üheksakümnendate aastate alguses ja eks sealt ka see idee,» selgitas Tõnson. «Raja pikkus peaks olema vähemalt 850 meetrit, siis oleks võimalik korraldada ka rahvusvahelisi võistlusi.» Tõnson rehkendab euroraha kasutamise senisele praktikale tuginedes, et suusakeskuse omafinantseering peaks olema vähemalt neli-viis miljonit krooni. Vallavanema kinnitusel on plaani vastu huvi ilmutanud juba mitmed ettevõtjad, nii et eeldatavasti ei pea vald kogu seda raha oma eelarvest leidma. Tööd Kamari paisjärvel on jagatud kolme järku, neist kolmas olekski suusakeskuse sünnitus. Esimese järguna lõpetas OÜ Vändra MP äsja järve ülaosas 150 000 kuupmeetri settinud muda väljavõtmise. Järgmisel aastal peab puhtaks saama veekogu paarihektarine alaosa, mis jääb endise veskitammi ja pool sajandit tagasi rajatud hüdroelektrijaama paisu vahele. Tänavune kulu on kuus miljonit krooni, tuleval aastal maetakse mutta ja kolme regulaatori remonti veel vähemalt sama palju. Elektrijaamal raskused Tugevalt kinni kasvavat Kamari veehoidlat puhastati viimati 1984. aastal. Et edaspidi kinnikasvamine aeglustuks, kaevas Vändra MP veekogu pool meetrit sügavamaks. Keskmine sügavus peaks küündima nüüd üle kahe meetri. Vee allalaskmise tõttu on seisnud alates juunist jõude hüdroelektrijaam, mille OÜ Kamari Elekter taaskäivitas 1999. aastal. Ettevõttel jääb iga kuu saamata 50 000 krooni. «Mul on juba tekkinud raskusi elektrijaama taastamiseks võetud pangalaenu maksmisega,» tunnistas Kamari Elektri juhataja Leo Kohv. «Kuid ma ei saa vallalt midagi nõuda, sest järv on nende oma. Sõltun täielikult valla armust.» |
