Kasti küljest läks antenn maja välisseinale ning juhe lauatelefoni külge. Pidasin siis lauatelefoni normaalse elu elementaarseks osaks.

Lauatelefoniga sai rääkida odavamalt kui mobiiltelefoniga ja pealekauba võimaldas RAS1000 ligi kaks korda kiiremat internetiühendust kui mobiiltelefoni 9600 bitti sekundis, maksumusest rääkimata.

Praegu on mul juba üsna ükstapuha, kas toaseinal on telefonikast või mitte. Ilma selle kastita ei jää midagi olemata. GPRS-side mobiiltelefoni kaudu võimaldab kolm korda kiiremat andmesidet kui see kast. Kui tegu pole just verbaalse kõhulahtisusega, siis ei tapa mobiilside pisut kallim telefonijutu hind kedagi. Niikuinii on lauatelefonilt mobiilile helistamine kallim kui mobiililt mobiilile.

Endine Eesti Telefon ja praegune Elion peab telefonivõrku hajaasustuses veel ülal üksnes monopoliaegadest pärineva kohustuse pärast. Aastast aastasse kordavad sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuva kasumiga ettevõtte esindajad papagoidena kulunud väidet, et traadita internet maal on kallis.

Eksmonopol seab – kujutage ette – huvitavaid tingimusi, mille peab täitma, kui niigi kulukat RDSL traadita interneti püsiühendust tahad. Hakatuseks peab kokku koguma vähemalt kümme külameest ja minema, müts peos, Elionilt nüüdisaegseid lahendusi paluma. See firma on vist unustanud, mis on äri – äri tähendab teadupärast ka riskimist.

Tartu maakonda raadiolingivõrgu rajamine maksis mõne aasta eest paar miljonit krooni. Sellel võrgul on praegu hajaasustuses pool tuhat kasutajat, Elioni traadita RDSLil vaid mõnikümmend. Lisaks riigi toel rajatud Kerneli võrgu kundedele on Tartu maakonnas paarsada hajaasustuse internetiklienti ka väikefirmal Linking. Linking rajas raadiolingivõrgu päris oma kulu ja kirjadega.

Niisiis, Elion, jutud traadita internetivõrgu rajamise kallidusest on monopoolsuse inertsiga kaasnev demagoogia. Elion lihtsalt ei viitsi maaelanikele normaalse sideteenuse pakkumisega jaurata. Linnas on kundesid küllalt. Aga ühel hetkel on linnades turg jagatud ning siis peab ka see ettevõte mõtlema, kuidas turgu kasvatada. Aga turgu enam ei ole, sest hajaasustuse elanik ei oota enam Elioni missioonitundelist panust.

Milline imago ümbritseb minu kui maaelaniku meelest Elioni? See on üks mahajäänud tehnoloogiat kasutav ja hajaasustuse kliente alavääristav ettevõte, mis üritab eelajaloolise saurusena pigistada alles jäänud kundedest välja kõik, mis veel pigistada annab. Seda seni, kuni viimane klient helistab numbril 165 ja käsib RAS1000 kasti oma majast ära koristada.

Oma valla internetiseerimise tähelepanuta jätnud vallajuhtidest jääb aga mulje, et panus tehakse elanikkonna väljasuremisele ning suurendatakse veelgi infrastruktuurset mahajäämust linnaelust. Millal selliste valdade juhid ometi lõpetavad halina alalise rahapuuduse üle ning annavad endale aru: kui 1700 elanikuga Mäksa vald sai hakkama, siis vabandused puuduvad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8