«See teeb tund aega käimist,» ütleb ta. «Igast trepist marsin üles, kust on vaja minna.» Einpaul teab, et tegelikult on tal piirid ees.«Ujuda ja joosta ma ei tohi, supelda ja jalutada aga küll,» märgib ta. Jüri Einpaul on terve oma elu matemaatikat õpetanud. Auditooriumi ees seisnud ja tahvli ääres edasi-tagasi kõndinud. Ta ei ole olnud kunagi ülekaaluline, ei ole suitsetanud ega alkoholiga liialdanud. On käinud hommikuti jooksmas. Ükskõik kes teine oleks võinud haigestuda, aga mitte tema. 2002. aasta veebruaris sai Jüri Einpaul koos naisega vabariigi aastapäevaballil tantsida. Märtsis ei jaksanud ta aga enam isegi mitte kõndida. «See oli väga ootamatu. Ma ei osanud arvata, et see nii hull on. See käis väga kiiresti,» meenutab mees. Spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku arst Aet Lukmann teab Jüri Einpauli lugu hästi. Selle patsiendi puhul olid südame pärgarterid nii tugevasti kahjustatud, et aitas ainult kiire operatsioon. «Jala pealt võeti veresoon ja vahetati südames vajalikud kohad välja. Neli tükki,» sõnab Jüri Einpaul uhkelt ja naljatades. Ometi järgib ta praegu ilma naljata arsti antud iga soovitust. Professor Maaroos kommenteerib lugu lihtsa tõdemusega. Jah, suitsetamine ja vale toitumine suurendavad veresoonte lupjumise riski tublisti. Aga indiviiditi võib see olla väga erinev. «Vahel ei tule haiguse sümptomid välja seetõttu, et inimene puhkeolekus ei taju neid. Tuleb organismi koormusega pisut provotseerida ja siis selguvadki mured,» märgib ta. |
kõik galeriid
