Üllatav, kas pole? Tundub ju, et kauplused ja raamatukogud on õigesti toituma õpetavatest köidetest lootusetult üle kuhjatud, ometi kadus Tartu toitumisteadlaste Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Tiiu Vihalemma raamatu esimene tiraaž poodidest nagu soe sai.

«Toitumisest kirjutatakse palju, see teema huvitab inimesi,» ütleb Tartu Ülikooli biokeemia instituudi meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Paraku on enamasti olnud esiplaanil ärilised ja muud huvid. Küllap seepärast polnudki seni ilmunud korralikku süsteemset toitumisraamatut, mis pakuks täpset ja neutraalset inimorganismipõhist infot, väidab ta.

Nõuannete sasipundar

Zilmeri hinnangul valitseb söömist puudutavates nõuannetes maailmas suur segadus – just seepärast tekkiski tal soov kirjutada normaalselt toituma õpetav raamat. Ja küllap seepärast on lugejad selle raamatu väärtuslikkust nii kiiresti mõistnud. Humoorikas ja heatahtlikult tögav kirjutamisstiil teeb lugemise hõlpsaks.

«Hunnikute viisi ilmub sinu rahakotti lüpsvaid pentsikuid raamatuid («Söö puusad saledaks», «Toida aju terveks» jne, jne). Üks fanaatiline teadja laidab mune, teine liha, kolmas piima, neljas viina, viies juurikaid ja juustu jne,» on kirjas raamatu «Normaalne söömine» tagumisel kaanel.

«Me ei loo uusi teooriaid ega seisukohti, neid üritavad peale suruda need, kes asjast midagi ei tea,» kinnitab Zilmer. «Meie paneme kirja toitumise põhireeglid.»

Muu hulgas saab lugeja teada, kas kohv on kasulik või kahjulik, kui palju tohib süüa šokolaadi, kuidas mõjub tervisele mahlajoomine, seentesöömine jne, jne.

Rumalasti käitub see inimene, kes ei söö hommikuti, ütleb Zilmer. Hommikune toit on ju vundament kogu päevaks, siis võib endale julgesti lubada ka tükikese kooki või šokolaadi, rääkimata pudrust, saiast, leivast, kartuli- ja pastatoitudest või pannkoogist.

«Kui hommikuti ei ole isu, on inimene harjunud valesti toituma,» kinnitab Zilmer.

Kes on hommikul korralikult söönud, ei pea lõuna ajal end piirama kusagilt kuuldud loosungiliste suvasoovitustega, kinnitavad teadlased. Kui õhtusöök aga kujuneb hommiku- ja lõunasöömatuse asendamiseks, pole see normaalne.

Kasulik teada

Uus toitumisraamat annab lisaks põhireeglitele hulgaliselt lisateadmisi. Toitumisteadlased rõhutavad, et keedetud toiduained on alati tervislikumad kui praetud.

Ärakõrvetatud süsivesikurikkad toidud (pruun röstsai, pruuniks praetud keedukartul, pruunistatud leib, praetud makaronid, grillvardas ärakõrbenud puu- ja juurviljad) ei kuulu kindlasti normaalse söömise varamusse. Iga päev tuleks tarvitada vähemalt 200–300 g puu- ja sama palju juurvilja.

Lugejal on lohutav teada, et šašlõkipeod teatud ajaperioodil pole veel otsene ohuallikas tervisele. Küll aga on põhjust hädakella lüüa, kui toitumine on kogu aeg vale.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67