2002. aasta novembris avatud Tartu vanglast pole seni nimelisi appihüüdeid kostnud. Viimase kuuga on aga vangla tööhõive- ja töökeskkonna peaspetsialisti Evi Sõdda kõrvu ja lauale laekunud nii palju kaebusi, et ta otsustas koos kolleegidega pöörduda keskkonnainspektsiooni. «Tugevat lehka on tunda paar korda nädalas olenevalt tuule suunast,» rääkis Sõdda. «Ilmselt mängib rolli ka temperatuur ja praegu näib ilm haisu soosivat.»Tehnoloogiat ei rikuta Sõdda ise on töötanud ruudulise päikesega majas kaks aastat ja meenutab, et algul haisupilved nii sageli ei kimbutanud. Naise kinnitusel ei kurda hingematva haisu üle üksi vangid, kelle puhul võiks kahtlustada ajaviiteks protestimist, vaid ka ametnikud. «Kindlasti ei saa ma öelda, et see oleks mingi kinnipeetavate väljamõeldud probleem,» sedastas Sõdda. 27. juunil esitatud kaebuse peale teatas keskkonnainspektsioon, et Tartu Veevärgi reoveepuhasti bioloogiline protsess töötab nõuetekohaselt. Järelikult pole hais tehnoloogia eiramise tulemus, vaid paratamatu kõrvalnähe. Läinud nädala neljapäeval läks vanglast inspektsiooni uus kaebus, sest hommikul ületas vina taas tööl viibinud ametnike taluvuse piiri. Firmadest on reoveepuhasti mudaaunadele kõige lähemal katuseid paigaldav AS Toode. Selle ehitusjuht Jüri Kitt nentis, et hooti on maja ümber kaunis terav hais, kuid kerge vina hõljub püsivalt. «Kliendid käivad ja küsivad, mis teil siin haiseb,» vahendas Kitt. «Aga ukselt keegi just tagasi pööranud pole. Ma ise pole kaebaja tüüpi inimene. Hoian nina kinni ja tulen ruttu sisse. Sees pole õnneks tänu konditsioneerile midagi tunda.» Päästaks metaantank Tartu Veevärgi reoveepuhasti juhataja Harri Terase haisuprobleemi ei salanud, kuid selgitas haisutamise paratamatust. Mudaaunasid on tarvis segada jääkmuda komposteerimiseks, mis ei kulge edukalt, kui puukoorega segatud muda aeg-ajalt ei õhutata. Värsket kompostimata lögast muda poleks aga mitte kusagile panna. Seda ei tohi viia isegi prügilasse, rääkimata põldudest. Terase sõnul tõotab tuua lahenduse kinnine metaantank, kus toimuks esmane muda lagundamine ja gaasi püüdmine. Enam kui 50 miljonit krooni maksva tanki soetamine ei jõua aga Terase sõnul kindlasti 2007. aasta eelarvesse. «Saksamaal olen näinud üht kinnist kompostimishalli, kuid sellise ehituseks kuluvaid sadu miljoneid kroone pole paraku ükski veetarbija nõus katma,» hindas Terase. |
