Ausalt öeldes, ei tahaks sellest enam kirjutada, kui Tartu linnapea selleks ise põhjust ei annaks. See on: linnapea roll linnas. Neljapäevasel volikogu istungil oli kavas linna arengukava aastateks 2007–2013 aruanne. Nagu Tartus juba üsna tavaliseks saanud, ei läinud volinike ette kõnepulti mitte linnapea, vaid abilinnapea. Kuigi linnapea oli saalis. Linnapea põhjendas seda hiljem väitega, et linnavalitsuses on töövaldkonnad ära jagatud ja arengukavade eest vastutab abilinnapea. Küll aga pidas linnapea vajalikuks päev hiljem minna ülikooli professoriga tennist mängima, et avada suveülikooli üheksas hooaeg. Punkt üks. Vaataks huvi pärast järele, mis on linnapea töövaldkonnad, mis kohe kuidagi ei meelita teda volikogu ette kõnelema. Tartu võimu kodulehekülg annab linnapea tööülesanneteks linnavalitsuse juhtimise, linna arenguperspektiiviga seotud küsimused, linna esindamise, sisekontrolli korraldamise, personaliküsimused, linna välissuhted, mainekujunduse, suhte- ja teabekorralduse. Selgub, arenguperspektiiviga seotud küsimused on siiski linnapea rida. Punkt kaks. Kõik on ju valikute küsimus. Kui tennisemäng on linnapeale olulisem kui linna arengukava arutelul esinemine, siis on see valik. Kuigi üks ei seganuks teist. Kui linna arengukava arutelu on vaid abilinnapea tasemel arenguperspektiiviga seotud küsimus, siis on see valik. Need on meie linnapea valikud. Praegusel Tartu linnapeal on vähemalt kolm probleemi. Teda ei tunta linnas piisavalt hästi, ta ei taha suuremate asjade puhul eriti sõna võtta ning kui harva võtabki, siis ei tule selge mõte paljude sõnade vahelt hästi välja. Eilses ajalehes ütleb linnapea muu hulgas lause: «Me tahame informatsiooni hankimise ja busside kasutamise viia mugavamaks läbi infotehnoloogiliste lahenduste.» Kas sai selgeks? Sulle, bussisõitjast Tartu linnakodanikule. Üks kõige piltlikumaid sõnakomistusi kukkus välja siis, kui linnapea andis ajalehele intervjuu aastase töö järel. Tartu turust ja seamonumendist rääkides ütles linnapea, et ta ütleb ausalt – teda tegelikult turg ei huvita. Hiljem seletas linnapea, justkui pidanuks ta silmas, et ei ole ise eriti suur turulkäija. Paraku läksid kirja linnapea otsesed sõnad «mind tegelikult turg ei huvita», mis oli turu ja selle asukoha üle käivas igaveses diskussioonis üsna üleolev arvamus turu koha ja traditsioonide kohta Tartus. Aastase töö kohta antud intervjuu ning selle järel tekkinud sisemiste ja välimiste arutelude tulemusel on linnapea käitumine nähtavalt muutunud. Ilmselt on ta aru saanud, et tuulest tema tuntus linnas ei suurene, seepärast näeb ja kuuleb nüüd linnapead avalikel üritustel rohkem kui varem. Kas aga sellest piisab? Linnapea peaks valmis olema sõna võtma just siis, kui jutuks olulised asjad. Olgu siis probleemid või saavutused. Linna arengukava võiks just olla see arenguperspektiiviga seotud küsimus, kus linn (linnavolinikest rääkimata) kuuleb linnapead. Siiani pole eriti kuulnud ja seda ei asenda ükski jõepromenaadi avamine või tennisematš. Linnapeal peab olema selge arvamus ja linn peaks seda kuulma. Kas see on vastus pealkirja küsimusele? |