Just need on värskete keskkoolilõpetajate hinnangul kõige olulisemad koolist kaasa saadavad väärtused. «Minu kool kasvatab isiksust, õpetab oma nõudmisi letti laduma, sisendab enesekindlust,» rääkis Kristjan. «Meil on väga head õpetajad,» ütles Kaia. «Saame ülikooliks hea ettevalmistuse.»Kommertsgümnaasiumi lõpuaktusel sai Kaia eile lisaks lõputunnistusele kuldmedali, samasuguse saab Kristjan homme Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamisel. Mõlemad kinnitavad, et tegelikult saab igas koolis hästi õppida, kui vaid ise tahta, ja medal ei olnud eesmärk – see lihtsalt tuli. Õppida aga tuleb endale. Kergendust ja head tunnet kooli lõpetamisest reedavad mõlema naerul näod. Natuke kurb on siiski ka. «Vana seltskond läheb laiali ja algab teistmoodi elu,» ütles Kaia. «Aga see on paratamatu.» Ohvreid pole Usinad olümpiaadidel käijad pole heade tulemuste pärast pidanud millestki loobuma, rääkimata ohvrite toomisest. «Palju olen spordiga tegelnud, medali nimel eraldi tööd pole teinud,» rääkis Kaia. «Koolis tuleb lihtsalt oma ülesanded tublisti ära täita.» Tänavu saab Tartus koos lõputunnistusega medali 94 abiturienti, neist 38 kuld- ja 56 hõbemedali. Kuldmedali saavad noored, kelle kõik aastahinded on gümnaasiumiaastate vältel olnud viied, hõbemedalit püüdes saab endale lubada kaks nelja. «Natuke on medalisaajaid eelmise aastaga võrreldes juurde tulnud,» nentis haridusosakonna korraldusteenistuse peaspetsialist kodumaiste haridusprogrammide alal Janika Laur. Kõikidest koolidest medaliga lõpetajaid ei tule, mõni kool on aga igal aastal kindlalt medalisaajate seas. «Hugo Treffneri gümnaasiumis näiteks on alati palju medaleid,» märkis Laur. Eilsel presidendi vastuvõtul presidendilossi roosiaias käis Tartust kaksteist medalisaajat. Mitte tingimata parimatest parimad, valik kujuneb hoopis selle järgi, kellel samal päeval pole oma koolis lõpuaktust. «Keegi ei teeks valikut presidendi vastuvõtu kasuks, kui tal on samal päeval oma aktus, see on niivõrd tähtis sündmus noore inimese elus,» sõnas Laur. Kullast ei piisa Kahel viimasel aastal on riigieksamite tulemused mõne noore loodetavale medalile kriipsu peale tõmmanud. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on mõni medalisaajaks peetu riigieksamitel lihtsalt läbi kukkunud. Kaiale ja Kristjanile valmistasid mõned eksamid küll üllatusi, aga medalist ilmajäämise oht neid ei ähvardanud. Kaia loodab sisse saada Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Tema esimene eelistus oli majandusteaduskond, kuhu aga kuldse medaliga neiu ei mahtunud. «Matemaatika riigieksam oli nii raske, et ka konkursi kolm lisapunkti, mis ülikool medali eest andis, ei päästnud,» sõnas Kaia. «See eksam läks üle ootuste kehvasti.» Kristjan valib suure tõenäosusega õigusteaduskonna ja on sinna juba sisse saanud. «Aga matemaatikaeksami sõnastus oli nii halb ja aega nii vähe, et ka õpetajad esimese hooga eksisid lahendustes,» nõustus ta. Muud eksamid läksid noortel hästi. «Kirjand läks veel paremini, kui ma arvasin,» ütles Kristjan. «Kirjandiga on alati see, et ei tea ju, kuidas hindajad noorte inimeste mõtetest aru saavad, see on nii subjektiivne.»
Medalisaajad Tartu koolides • Hugo Treffneri gümnaasium – 15 kulda, 14 hõbedat • Slaavi gümnaasium – 6 kulda, 1 hõbe • Annelinna gümnaasium – 5 kulda, 15 hõbedat • Kommertsgümnaasium – 3 kulda, 2 hõbedat • Karlova gümnaasium – 3 kulda, 3 hõbedat • Raatuse gümnaasium – 2 kulda, 1 hõbe • Miina Härma gümnaasium – 2 kulda, 9 hõbedat • Puškini gümnaasium – 1 kuld, 2 hõbedat • Mart Reiniku gümnaasium – 1 kuld, 5 hõbedat • Kivilinna gümnaasium – 2 hõbedat • Forseliuse gümnaasium – 1 hõbe • Descartes’i lütseum – 1 hõbe |
