| Minister Juhan Partsi sõnul tagab ESA liikmeks olek riigi tööstusele kindlas mahus tellimusi, vastavalt sellele, kui palju riik vastavat programmi rahastab, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja. Parts tunnistas, et Eesti lähiaastatel veel otse ESAsse investeerima ei hakka. «Me teeme seda kaudselt, püüdes kasvatada meie tehnoloogiafirmade võimekust teha ESAga edukat koostööd,» märkis Parts. Eesti kosmosepoliitika töögrupi esimehe Ene Ergma kinnitusel on ESAga koostööd tehes tegemist kõrgtehnoloogilise allhankega, mis erineb kardinaalselt sellest allhankest, mida Eesti ühiskond ja majandusinimesed on senimaani mõistnud allhanke termini all. ESA juriidiliste ja välissuhete direktor René Oosterlincki sõnul toimib Euroopa Kosmoseagentuur niinimetatud avatud konkurentsi põhimõttel ja Eesti võiks leida üles oma nišivaldkonnad. «Eestil ei ole ilmtingimata tarvis teha ESAga edukaks koostööks suuri infrastruktuuri investeeringuid, vaid ta võib olla edukas näiteks tarkvaratoodete arendamisel ning samuti on üheks võimaluseks keskendumine integreeritud tehnoloogiliste rakenduste väljatöötamisele,» lisas Oosterlinck.
Koostöö raamlepinguga on pandud paika laiemalt kokku kuus tegevusvaldkonda, kus Eesti ja ESA hakkavad lähiaastatel tihedat koostööd tegema. Suhetes ESAga hakkab Eestit esindama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Nii avalik sektor kui kogu ühiskond vajavad üha enam toetust kosmosevaldkonna tehnoloogiatelt, kuna osmose uurimine ja kasutamine on tänapäeval saanud paljude eluvaldkondade lahutamatuks osaks. Kosmosega seotud arendusprojektide käigus väljatöötatud tehnoloogiad leiavad edaspidi sageli rakendusi paljudes erinevates valdkondades nagu telekommunikatsioon, navigatsioon, ilmaennustus, keskkonnaseire ja teised. Toimetas Rando Tooming, PM online |
