Tartu Postimehe eilne lugu tulevase spaahotelli aluse maa odavmüügist Verni Loodmaa, Kalev Kase ja Alar Kroodo firmale Kvintett Kinnisvara näitab, kuidas oravaparteile lähedal seisvad ettevõtjad laovad linnakoridorides klotshaaval edukaid äriprojekte. Kõigepealt ostetakse maa ja siis tehakse märksa suuremale alale detailplaneering, mis arvestab juba ette asjaolu, et Tartu linnalt saab vahetustehinguga odavalt veel maad. Detailplaneering paneb paika, kuhu ja kuidas ehitada, ning siis on linnavalitsusel erinevalt normaalsest äriliselt mõtlevast inimesest lihtne põhjendada odavmüüki, sest planeeringualusel maal turureeglid enam justkui ei kehtiks. Planeering välistab iseseisva ehitusõiguse linnale kuuluvatel krundikestel, nende tulevik on olla osa vahetustehingust. Kinnisvarahindamise aktid küll tellitakse, aga nendega ei arvestata.Ühe käega vahetab linnavalitsus oma otsusega Kroodo ja Kase osalusega firmaga soodustingimustel maad, ent teisalt küsib Kroodo ja Kase juhitav Linnaehitus omavalitsuselt koolimaja või teaduskeskuse ehituse eest täie rauaga. Keskerakond toimetab Tallinnas oma sponsorite huvides robustselt, Reformierakonna tugi toetajatele Tartus on aga märksa viimistletum ja varjatum. Sponsoritele soodsad tehingud viiakse üldjuhul läbi nõnda, et ajakirjanikule on põhjenduseks välja käia vähemalt üks, kaks või isegi kolm täiesti tõsiseltvõetavat argumenti. Keegi ei pöörita silmi ega aja ajakirjanikule rumalat juttu. Keegi ei haihtu volikogust vaikselt viinaravile, nagu juhtus ühe korteritega sahkerdanud Tallinna poliitikuga. Ent pole suurt vahet, kui korrektselt või ebakorrektselt keegi oma sponsorite huve teenib. Nii või naa on poliitikud sellised inimesed, kes hangeldavad rahva armastusega oma maa vastu. Veel selle millenniumi algul oli Tartu paik, kus askeldas vaikselt paar-kolm kohalikku kinnisvaraarendajat. Olukord muutus mõne aasta eest ehk niipea, kui siinsel kinnisvaraturul hakkas liikuma raha. Detailplaneeringuskandaale on tulnud nagu küllusesarvest. Minu teada ei ole seni ükski linnaametnik pärast 2004.a mais linnaarhitekti ametist priiks tehtud Raivo Mändmaad tahtmatute või tahtlike vigade eest vastutama pidanud. Selle asemel kipub mõnedele linnaametnikele ja ehk ka -juhtidele sammal selga kasvama. Tekkinud on kindel ringkond, kelle tegemisi samblakandjad toetavad. Esindusliku ja sarmika Laine Jänese juhtimisel on Tartu linnavalitsusse hiilinud ringkaitse süsteem, mis põhineb sellel, et mina tean sinu kohta ja sina tead minu kohta liiga palju selleks, et töösuhe lõpetada. Poliitik on poliitik ja ettevõtja on alati eelkõige ettevõtja. Aga linna peab juhtima mitte niivõrd poliitik või ettevõtja, vaid eelkõige tugev kodanik, kes suudab abilinnapäid ja osakondi karmikäelise kontrolli all hoida. Linna esindamise vahepeal võiks linnapea Laine Jänes mitte lasta kujuneda Tartus linnajuhtimisest midagi Tallinna-laadset. Mitte tegeleda ainult linnavalitsuse tegude juriidilise korrektsuse õigustamisega, vaid visata kriitiline pilk linna juhtimises toimuvale. Ja tagatoa võiks mugavatel nahktoolidel lösutavatest ärimeestest sootuks puhtaks kraamida. |