Tartumaast rääkides kuvandub eemalseisjale tihti eelkõige Tartu linn, alles seejärel hakatakse otsima mälupilte maakonnast. Ma ei tea, kui palju on inimesi, kellel  Puhjast läbi sõites tekib mõte korraks kinni pidada ja ringi vaadata. Usun, et neid ei ole palju.

Olen ise põline tartlane ja alles hiljuti  Puhja valda Kavilda oru servale elama asunud.

Linnad valguvad maale, sest inimestel on lihtne maalt linna tööle sõita. Maapiirkondade elulaadi hakkavad määrama sinna elama asuvad uued inimesed. Tihti on nad jõukamad ja vaesemad põliselanikud lahkuvad  linnadesse.

Sellised uued elanikud, kes on tulnud maale nautima rahu ja vaikust, võivad hakata mõjutama arenguid, mis ei pruugi valla tulevikku silmas pidades olla kõige mõistlikumad. Maksud küll laekuvad valda, kuid nende inimeste panus valla või küla arengusse on marginaalne.

Paraku olen üks nendest, kes lahkub kodust pimedas ja saabub pimedas. Loodusemees Fred Jüssi on hiljuti öelnud, et kui tahad külas elada, on kaks võimalust: küla kas neelab su alla või sülitab su välja. Kas on ka kolmas võimalus? Hetkel pole ma  kindel. 

Maapiirkondade arengust rääkides peetakse üheks arengu kriteeriumiks  teede ja ligipääsude olemasolu. Selles osas on vald kindlasti mitu sammu edasi astunud, vaatamata sellele, et Puhja alevis endas on teed üsna armetus seisus.

Viimastel aastatel loodud internetiühendus on küll kompenseerinud aukliku tee postkontorini, kuid suusaradade ja jalgrattateede puudumist internetiühendus muidugi ei asenda.

Koostöös naabervaldadega võiks aga lähiajal jalgrattatee Tartust läbi Puhja Võrtsjärveni  küll  tekkida.

Arusaadavalt on rahakoti paksus oluline, kuid veel tähtsam on, kuidas olemasolevat raha kasutada. Just nendest otsustest sõltub valla tulevik.

Mõnikord on märgilise tähendusega ka see, kas toetatakse küla töötuid ja valla joodikuid või siinsete noorte huvitegevust, sõltumata sellest, kas kohaliku noore kunsti-, spordi- või muusikaring on vallas või väljaspool valla piire.

Olen veendunud, et maapiirkondade tulevik sõltub eelkõige loovate inimest olemasolust ja loovuse all ei pea ma silmas ainult kauneid kunste. Loovad inimesed tekitaksid maale ettevõtlust, loodetavasti teadusmahukat.

Mul on raske hinnata, milline on näiteks Kallaste või Rannu elanike elu, kuid neil kahel omavalitsusel on kindlasti üks suur eelis: esimesel Peipsi ja teisel Võrtsjärv. Iseküsimus on muidugi, kui hästi on osatud seda loodusandi valla arengus ära kasutada. Vaatamata sellele, et Puhja vald ei piirne suurte veekogudega, on siinne loodus väga kaunis.

Mul on hea meel, et kohalikud koolilapsed teevad koduvallas igal aastal matku, eks seegi aita neid kodukohaga  paremini siduda.  

Kas Puhja valla tulevik sõltub siinsetest  turbaväljadest, siia elama asunud linlastest või innovaatilisest ettevõtlusest, on tänaste otsuste taga.