Aga võta näpust, tootjad ei saanud oma pakendite kokkukogumise süsteemi ettenähtud ajaks käima ning ikka tuleb meil plastpudelid oma prügikasti toppida – kokkuostmise kohad tulevat poole aasta pärast.

Kui pakendite tagasiostmise kohustuse soostus valitsus edasi lükkama, siis sama ei tehtud saastetasu tõstmisega. Selle üks mõte oli ärgitada inimesi prügi sorteerima ja pakendeid kogumiskohtadesse viima. Mis tähendab ka loodushoidu ja väiksemaid prügiarveid.

Olgu, maksan saamatute tootjate ja lahke valitsuse pärast pool aastat kallima prügi eest. Õhtul vaatan aga postkasti – kas seal on juba infoleht avatavate kokkuostukohtade nimekirja ja sorteerimise nõuannetega? Ei ole ega ilmselt ka tule.

Mu usaldus valitsuse vastu muudkui kahaneb – usun üha vähem, et prügi sorteerimine ja puhas loodus on ministritele tähtsad. Tähtis on hoopis suurem saastemaks. Mida rohkem prügi, seda rohkem pappi. Küll loodus hakkama saab, küll nad maksavad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0