Linn kaardistas uputusest ohustatud alad
(2)
21.01.2005 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Linn lasi kaardile märkida alad, mis võivad Emajõe kõrge veeseisu ajal vee
alla jääda. Uputusalad on näidatud veeseisu kolme kõrguse
korral.
«Oluline on, et saaksime aru, mida üks või teine veekõrgus tähendab,» kommenteeris ettevõetud tööd Tartu abilinnapea Hannes Astok. Ta nentis, et pelgalt veeseisu numbrilisest nimetamisest on vähe – inimene ju ei tea, millist ala mõjutab näiteks veekõrgus 32.50 meetrit Kroonlinna nulli või 289 sentimeetrit Tartu nulli järgi. Hüdroloog Ene Randpuu andmeil on jõgi mõõtmisajaloo jooksul seda piiri ületanud 23 korral. Emajõe 1999. aasta kevadise üleujutuse ajal näiteks, mil vesi küündis veel kaheksa sentimeetrit kõrgemale, olid südalinna kaldaäärsed kõnniteed vee all, Ihastes sai kasvuhoonete vahel paadiga sõita ja siin-seal täitusid keldrid veega. Järgmine kaardile märgitud veekõrgus on 33 meetrit Kroonlinna nulli ja 339 sentimeetrit kohaliku nulli järgi. Seda piiri on Emajõgi mõõtmisajaloo jooksul ületanud kaheksa korda: viimati 1956. aasta 5. ja 6. mail kuue sentimeetriga, 1931. aastal korra ja läinud sajandi kahekümnendail aastail suisa neli korda. Suurim kaardile kantud veekõrgus on 33.50 meetrit Kroonlinna nulli ja 389 sentimeetrit Tartu nulli suhtes. Alates 1867. aasta 6. maist, mil algas Emajõe taseme järjepidev mõõtmine, pole nii kõrget vett veel olnud. Absoluutne rekord pärinebki tollest kaugest maipäevast ja siis oli jõgi 373 sentimeetrit üle Tartu nulli. Astok nimetas, et Tartu üldplaneeringu ülevaatamisel oli tõsiselt arutlusel ka kliima soojenemise mõju Tartule ja Emajõe veeseisule. Suurvett on ette tulnud üha sagedamini ja üleujutuste ohtu tuleb suhtuda tõsiselt. Sestap on küpsenud arusaamine, et ehitatavate majade madalamad ruumid peaksid olema vähemalt 34 meetrit üle merepinna. «Mõistlikum on krundile mõnikümmend koormat kruusa rohkem vedada kui võidelda uputuse kahjudega,» nentis Astok. Kaardilt selgub, et kõige kriitilisemad kohad on Supilinna piirkond, mida linn suudab küll vee eest suhteliselt pikalt kaitsta, ja Ihaste madalamad krundid, mis on vee ees kaitsetud. Suhteliselt madal on ka Pika tänava piirkond. Tartu veevärgi juhataja Toomas Kapi sõnul on selle piirkonna suurvee eest kaitsmise kava praegu koostamisel. Plaan on tekitada poldriala, kust vesi ei lähe isevoolu jõkke, vaid pumbatakse tammitaguselt alalt minema. Jõe eest pakub poldriala kaitset, lahendada tuleb veel küsimus, mida teha suurte paduvihmade ajal, kui vee ärapumpamiseks ei jätku võimsust.
|
Tee koduleheks
