Noored pakuvad kodulinnale ideid

Elina Randoja
Elina Randoja, reporter
:

Eelmise nädala lõpus kogunes Ahhaa keskuse kutsel haridus- ja teadusministeeriumi saali 63 noort, kes paari päeva jooksul üritasid Tartut oma võimete kohaselt pisut paremaks muuta.

Ahhaa võttis endale ülesande korraldada kolmepäevane õpilaste teadusparlament Tartu koolide noortele. Kohaletulnud jagati viide komisjoni ja viie teema vahel.

Noored rääkisid, et osalema tuldi kahel põhjusel: esiteks on lootust, et nende ettepanekud ehk ka linnaisade ette jõuavad ja mingil moel teoks saavad. Teisalt on see võimalus iseennast arendada.

«See teeb meid aktiivsemaks ja ka meie suudame aina rohkem teisi mõjutada,» rääkis Miina Härma gümnaasiumi õpilane Tarmo Korela. «Sa harid iseennast, sa harid sõpru, lähedasi ja tuttavaid oma jutu ja ideedega.»

Kristi Luha ja Annika Ruus­mäe Tamme gümnaasiumist arvasid, et ehk on siiski lootust ka selleks, et kui nende välja käidud ideed linnavalitsusele edasi antakse, siis neid vähemalt vaadatakse ja mingil määral rakendatakse.

Võti on koostöös

Noored on veendunud, et neil on, mida öelda, ning neid ja nende ideid tuleks kuulata, ehkki paljud vanemad inimesed arvavad vastupidist.

«Tänapäeva noored on kasvanud palju vabamas õhkkonnas, neile on lubatud palju rohkem, sõnaõigust on palju rohkem, sõnavabadus on suurem,» rääkis Kristi Luha. «Ja tänu sellele me oskame mõelda kastist väljaspool.»

Noored annavad endale täiesti aru ka sellest, et kuigi nende tugevuseks on loomingulisus ja ideed, ei piisa ainult sellest, vaja läheb ka vanemate inimeste kogemusi ja teadmisi.

«Asi ei ole niivõrd suurel määral noortes, kuivõrd koostöö koordineerimises põlvkondade vahel,» arvas Tarmo Ko­re­la. «On vaja teineteisemõistmist, mitte ainult see, et nüüd on vaja noorte asja ajada, vaid kõike tuleks kombineerida. Sest meil on ju ühine eesmärk,» lisas Annika Ruusmäe.

Noorteparlamendis olid neil vanemateks nõuandjateks nii asjatundjad, kes komisjonidele huvi pakkuvat teemat lähemalt kirjeldasid, kui ka Ahhaa töötajatest moderaatorid.

Paula Lepind ja Enel Teine-maa rääkisid, et moderaatoritena oli nende ülesandeks noortele kõigepealt teemat tutvustada ning hiljem vaadata, et komisjoni jutt püsiks ikka õigel teemal, et kõik nende esitatavad väited oleksid argumenteeritud ja et ka vaiksemad sõna saaksid.

Lepindi sõnul ei olnud kokku tulnud noored ilmselt Tartu kõige aktiivsemad, pigem on nende erinevuseks see, et neil on esinemisjulgust ja nad ei karda oma arvamust välja öelda.

Teravad arutelud

Enda seaduseelnõude tutvustamisel esitati kümneid küsimusi ja vahepeal läksid arutelud ka päris teravaks. Lepind aga arvas, et asi ei ole mitte ärapanemissoovis, vaid käsitletav teema on südamelähedane ja tahetakse selgust saada. «Nagu on näha ka hääletustest, et sageli need, kes kõige tulisemalt küsivad, on pärast väga poolt,» rääkis ta.

Viis noort, üks igast komisjonist, saadetakse juunis üleeuroopalisele õpilasparlamentide istungile Kopenhaagenis. Lisaks eestlastele tuleb sinna veel 90 noort teistest riikidest.

Lepind ja Teinemaa rääkisid, et iga moderaator peab oma komisjonist ühe noore välja valima ja see on raske ülesanne. «Ma ei tea, kuidas teistel on, aga minu komisjonis on nii tugev seltskond, kõik oleksid seda väärt,» kurtis Teinemaa.

Lepind kinnitas, et temalgi on sama mure ja ilmselt tuleb ka noortelt endalt uurida, kes oleks nende endi arvates väärt minema. «Ja peab uurima, kes üldse tahaks minna, sest seal käib kõik inglise keeles ja keeleoskus peab väga hea olema.»

Noorte teadus­parlamendi seaduseelnõud

• Tasuta hommikuste koolibusside süsteem. Hoiab ära ülerahvastatud bussid ning välistab olukorra, kus koolilaps seetõttu tundi ei jõua.

• Põhikooli õppeaja lühendamine. Lasteaias läbitakse praegune esimese klassi programm, et saaks põhikooli läbida kaheksa aastaga ning jääks võimalus võtta lisa-aasta enne kõrgkooliõpinguid.

• Kodanike kaasamine linna avalike hoonete planeerimisse. Iga suurema avaliku hoone ehitamise eel toimuks kavandikonkurss, mille lõpus valivad spetsialistid välja paremad ja reaalsemad kavandid, ning seejärel oleks kõigil linlastel võimalik hääletada oma lemmikkavandi poolt.

• Ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine Eesti haridussüsteemis. Et tekitada kodanikes rohkem huvi ühiskonnas toimuva vastu, võiks lisada gümnaasiumiastme õppekavva valikainena ühiskondlikult kasuliku töö.

• Keskkonnasäästlikum ühistranspordisüsteem. Tehakse korda kergliiklusteed, luuakse jalgrattalaenutuspunktide võrgustik ja ühildatakse see ülejäänud ühistranspordiga.

• Linnaaianduse levitamine ja rakendamine haridusasutustes ja ettevõtetes. Rajatakse rohealasid hoonete katustele ja seintele, et kasutada ära rakenduseta seisvaid alasid.

• Riik toetab eraisikut energiasäästlikumate hoonete ehitamiseks. Energiat mitte säästvate hoonete omanikud hakkavad tulevikus maksma kõrgemat tulumaksu.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadideednooredTartuõpilaste teadusparlament
KAUNIS JAANIAEG ON KÄES
Sisuturundus
POSTIMEHE KOHVIKU VIIMANE PÄEV. AEG MEENUTUSTEKS
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
SPORDIKOMMENTAAR
tuul tegi pahandust
maa elu
arvamus
75 aastat juuniküüditamisest
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
RatsutamineKõik
MaaeluKõik
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE