Alguses proovisid kõik käsi pesta

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiukõrgkoolis saadeti saabujad kõigepealt käsi pesema. Pärast sai ultraviolettvalguse all näha, kas käed olid pestud korralikult või lohakalt. Kohad, mis paistsid tumedamad, olid pestud lohakalt.
Tervishoiukõrgkoolis saadeti saabujad kõigepealt käsi pesema. Pärast sai ultraviolettvalguse all näha, kas käed olid pestud korralikult või lohakalt. Kohad, mis paistsid tumedamad, olid pestud lohakalt. Foto: Kristjan Teedema

Tervishoiukõrgkoolis õpetasid tudengid ja õppejõud, kuidas iseendal näpuotsast veri veregrupi määramiseks kätte saada, kuidas õigesti käsi pesta ja kuidas määrata piima puhtust.

Kella kaheksa paiku reede õhtul tervitas Tartu tervishoiukõrgkooli trepil teadlaste ööle saabujaid kooli turundusspetsialist Ruth Pihle. Tema sõnul on sel aastal majas külastajaid rohkem kui varasematel. «Esimesed uudishimulikud olid kohal juba enne kuut,» teatas ta uhkelt.

Pihle saatis saabujad esmalt kontrollima, kuidas nad kätepesuga hakkama saavad. Selleks tuli kätele pihustada spetsiaalset vedelikku ja siis teha harjumuspäraseid kätepesu liigutusi. Seejärel sai ultraviolettvalguse all näha, et kohad, mis paistsid tumedamad, olid pestud lohakalt.

Noormees Lauri väitis, et on küll hoolas kätepesija, kuid tema pöidlal  paistsid aparaadi all siiski tumedamad laigud. «Kui sul näiteks kunagi parasiidid tulevad, siis polegi süüdi sina, vaid su parem pöial,» naljatles Ruth Pihle.

Aparaadi juures tutvustati huvilistele 13 võtet, kuidas õigesti käsi pesta. Tegelikult on võtteid ja tehnikaid muidugi rohkem, aga 13 olevat hea arv, mis püsib inimestel hästi meeles.

Kui käed puhtad, suunati külastajad ruumi, kus teise ja kolmanda kursuse õed Liisa Kriit ja Teele Naar rääkisid inimestele veregruppidest. Teooria kuulatud, lasti soovijail kas üksteisel või lausa iseendal näpuotsast verd võtta, alusel see kahe kemikaaliga kokku segada ja nii veregrupp määrata. Kui veri jääb klompi, on see kas A- või B-grupist, kui klompi ei teki, siis on tegu nullgrupiga.  

Kes verega sina peal pole, võis aga laboris hapete ja lahuste abil määrata, kui puhas on katseklaasi kallatud piim.

Laboris juhendanud tudengid rääkisid, et katsetega, mille käigus valatakse piimale juurde happeid ja lahuseid, saab määrata, kas piimale on lisatud tärklist või soodat. Vanasti lisati piimale soodat selleks, et piima happesust vähendada, tärklist, et piim paistaks rammusam.

Tudengitel oli plaanis näidata tavalise 2,5-protsendise poepiima peal ka seda, et see on ikka pastöriseeritud, kuid paraku näitas juhuslikult valitud piim katse käigus vastupidist. «Millegipärast muutis piim värvi, mis viitab, et tegelikult ei ole see pastöriseeritud. See võib olla ka meie viga, kuigi ei tohiks, sest nõud on puhtad,» ei saanud tudengid ega laborandid isegi sotti, miks katse tulemus oli just selline. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles