Kallaste keskkoolis õpib vaid paarkümmend gümnasisti, aga nende noorte ühele pildile püüdmine on võimatu missioon. Veel võimatum missioon tundub olevat nii väikse gümnaasiumi pidamine, aga selle sulgemisest väikelinnas ei räägita.
Keskkoolil puudub terve klass
26. september 2013, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks läks koju sööma, teised on haiged – nii põhjendasid söögivahetunnil ühispildile kogunenud Kallaste keskkooli 11. ja 12. klassi tosin õpilast kaaslaste puudumist.
Nende klassiõdedest ja -vendadest on pildilt puudu üheksa noort ehk ülejäänud gümnasistid, sest Kallastel käib gümnaasiumi 11. klassis 14 ja 12. klassis seitse noort.
Kümnendat klassi sel sügisel ei avatudki, kuigi kevadel lõpetas Kallastel põhikooli kaheksa noort. Neist üks läks mehele, kaks tööle, kaks kutsekooli, kaks jäid lisaõppele ja üks õpib Tartus gümnaasiumis.
«Lihtsalt ei tulnud kedagi 10. klassi,» ütles Kallaste keskkooli direktor Jelena Lavrova. «Mõni aasta tagasi oli meil kah 10. klass puudu,» lisas Kallaste keskkooli õppejuht Veera Suits. «Tol aastal oli gümnaasiumi tulijaid vaid kolm-neli ja klass jäeti avamata, sest arvati, et seda on liiga vähe.»
Meil ongi läbi aegade olnud väike kool, lisas Jelena Lavrova, kes lõpetas Kallaste keskkooli koos 17 klassiõe ja -vennaga 1989. aastal. Nii suuri lõpuklasse ei mäletata väikelinnas aga enam ammu: 2006/2007. õppeaastal käis koolis küll ligi 165 õpilast, kuid edaspidi on neid iga aastaga vähemaks jäänud. Mullu oli kooli nimekirjas 102 ja tänavu 88 õpilast.
Miinimumpalgaga õpetajad
Väikse kooli ja eriti väikse gümnaasiumi majandamine pole naljaasi. Kallaste keskkool saab põhikooli õpetajate palgaks tänavu riigilt koos sotsiaalmaksuga 118 997 ja gümnaasiumi õpetajatele 34 645 eurot. Kooli juhtkonna ehk direktori ja õppejuhi töötasuks tuleb riigilt 23 780 eurot.
«Meil juhtkonnale nii palju ei kulu, ülejääva raha maksame gümnaasiumiõpetajatele palgaks juurde,» märkis Jelena Lavrova. «Aga ikka tuleb aasta lõpus palgaraha puudu.»
Lisaks saab kool riigilt raha koolitusteks ja õppevahendite ostmiseks, kuid vaja oleks rohkem. Kallaste linn toetab sel aastal oma kooli 126 238 euroga. Sellest ligi 67 000 eurot läheb töötajate ehk koka, koristajate ja teiste vajalike inimeste palgaks ning ülejäänud majanduskuludeks. Viimase rahaga tasub kool elektri-, side- ja veearved, soetab bürootarbeid ja teeb väikest remonti.
Kütteõliga saadava soojuse eest maksab Kallaste linnavalitsus veel lisaks.
«Rahvas ja linnavõim toetavad meie kooli,» kinnitas direktor. «Linnas peab olema gümnaasium või kutsekool. Kui ühte nendest pole, siis lähevad siit ära ka põhikooli laste vanemad.»
Toetus toetuseks, kuid direktoril on ikka mure – aasta lõpus pole tal raha gümnaasiumi õpetajatele palga maksmiseks. Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajate palgaandmete järgi on Kallaste keskkoolis 14 õpetaja töökohta ning õpetaja arvestuslik keskmine palk on seal 678 ja tegelik keskmine palk 136 eurot suurem ehk 814 eurot.
Jelena Lavrova ja Veera Suits vaatasid ministeeriumi aruannet ja hõõrusid silmi. Tartu ülikoolis matemaatika-füüsika ja ka majandusteaduskonna lõpetanud direktor haaras arvuti, klõbistas seda natuke ja ütles, et teoreetiliselt on võimalik selline tulemus saada küll.
Tegelikult saavad Kallaste keskkoolis pea kõik täie koormusega töötavad õpetajad miinimumpalka ehk 715 eurot kuus. Jälle klõbistas direktor arvutit ja teatas, et kui maksud maha arvestada, siis saab põhikoolis nädalas 24 ja gümnaasiumis 22 koolitundi andev Kallaste keskkooli õpetaja kuus kätte 543 eurot. Kaks õpetajat teenivad veidi suuremat vanemõpetaja miinimumpalka.
Klassijuhatajatel lisandub põhikoolis kuus 55 ja gümnaasiumis 42 eurot klassijuhatajatasu. Eelmisel õppeaastal maksti 10 protsenti palgalisa eesti keeles aineid õpetavatele õpetajatele. Sellest õppeaastast seda ei tehta, sest 8000 eurot palgaraha jääb gümnaasiumis niigi puudu.
Olla või mitte olla?
«Eelmisel sügisel polnud meie linnavolikogus keegi vastu, et õpetajatele palkadeks lisaraha anda,» rääkis Lavrova, kes nüüd volikoguga sel teemal läbirääkimisi peab. «Aga kui sel sügisel selgus, et palju raha ongi tõepoolest vaja, hakkas opositsioon arutama, kas ikka maksab gümnaasiumi pidada.»
Kool on küll Kallaste murelaps, aga teeme kõik, et see säiliks, kinnitas Kallaste linnavolikogu esimees Fjodor Plešankov, kes ise ja kelle lapsed on Kallaste keskkooli vilistlased.
Ta lisas, et õpetajatele palgaraha leidmise otsustab volikogu suure tõenäosusega enne kohalikke valimisi.
Kuid kui emad-isad otsustavad teisiti ja ka tuleval sügisel ei saa Kallaste keskkoolis avada 10. klassi? «Uudistes näidati Saaremaa Leisi kooli, kus on 10. klassis ainult neli õpilast,» vastas Suits. «Kui nemad saavad nelja õpilasega hakkama, siis võtame meie kah kas või neli vastu ja jätkame.» Kevadel peaks Kallastel põhikooli lõpetama 12 neidu-noormeest.
Uued gümnasistid
• Kõige rohkem ehk 102 neidu ja noormeest hakkas 10. klassis tänavu õppima Nõo reaalgümnaasiumis, mis on riigikool.
• Ülenurme gümnaasiumi 10. klassis asus õppima 64, Lähte ühisgümnaasiumis 54, Elva gümnaasiumis 34, Võnnu keskkoolis 13, Puhja gümnaasiumis 10, Luunja keskkoolis 10 ja Alatskivi keskkoolis 9 kümnendikku. Kallaste keskkooli 10. klassi ei tulnud sel sügisel kedagi.
Allikas: Tartu maavalitsus