Pearahakaklus leiab lahenduse

TÜ üldpedagoogika professor Edgar Krull. Foto: Margus Ansu / Postimees

Alanud aasta lubab tuua lahenduse küsimusse: kes peaks õpetama põhikooli mitme aine õpetajaid? Tüliõun on peidus tudengite pearahas, selgub intervjuust TÜ üldpedagoogika professori Edgar Krulliga.

Möödunud aasta lõpul oli arutelu all, kes peaks haldama põhikooli mitme aine õpetajate õppekavasid – kas erialateaduskonnad nagu matemaatika ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond või haridusteaduskond. Mis teie arvate, kes peaks neid õpetajaid õpetama?

Eks see olene sellest, millist ettevalmistust mitme aine õpetajatele tahetakse anda. Kui soovitakse rõhutada erialaaine kesksust, siis võiks õpetamine minna vastavatesse teaduskondadesse. Kui oluliseks peetakse pedagoogilist ettevalmistust, siis peaks eelistama haridusteaduskonda.

Algkooli ja põhikooli õpetaja töös on oluline roll kasvatustööl. Gümnaasiumiõpetaja puhul peetakse ainetundmist sageli olulisemaks kui kasvatusoskust. Seetõttu seatakse gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuses enamasti esikohale erialaaineõpingud ning pedagoogiline ettevalmistus järgneb neile.

Alg- ja põhikooliõpetajate õpetamisel on oluline, et kasvatustöö probleemidega puutuksid nad kokku juba stuudiumi esimestel aastatel. See ongi põhjuseks, miks alg- ja põhikooliõpetajate õppekavasid peaks haldama teaduskond, mis annab üldpedagoogilist ettevalmistust.

Teie ise olete ka õppinud esmalt füüsikat ja seejärel pedagoogikat?

Päris sada protsenti see nii ei ole, sest lõpetasin füüsika pedagoogilise osakonna. Pedagoogiliste ainetega puutusin kokku juba kolmandast kursusest peale.

Aga teie õpe oli ikka füüsikakeskne?

Esimestel kursustel jah.

Seega te õppisite alguses koos tulevaste füüsikateadlastega?

Jah, seda küll. Esimestel kursustel õppisin nendega kõrgemat matemaatikat ja erinevaid füüsikakursusi. Hiljem tuli õpetajakutsele spetsialiseerumine.

Aga kuidas praegu põhikooli mitme aine õpetajaid ette valmistatakse?

Praegu algavad nende pedagoogikaõpingud juba bakalaureuseastmest ja jätkuvad magistriastmel. Seega võib rääkida paralleelsest lähenemisest erialases ja pedagoogilises ettevalmistuses.

Magistriastmel jätkuvad üldpedagoogiliste ainete, ainedidaktika ja erialaainete õpingud. Ainedidaktikat ja erialaaineid õpetavad erialateaduskonnad.

Niisiis õpetatakse põhikooli bioloogia õpetajat samamoodi nagu tulevast botaanikut?

Ega see polegi teisiti võimalik, sest õpetajakutse valinud üliõpilaste õpperühmad on väiksed.

Üks vaidluskoht mitme aine õpetaja õppekavade haldamisel tuleneb sellest, et senine õppekavanõukogude tegevus erialateaduskondi päris ei rahulda, mistõttu nende koosseis läheb ümbervaatamisele.

Oli ka etteheide, et olukorras, kus õppekavasid haldab haridusteaduskond, eelistavad üliõpilased liiga palju pedagoogilisi distsipliine ja jätavad erialased valikained tagaplaanile.

Samas ei saa jätta tõdemata, et tugev erialane ettevalmistus ilma pedagoogilise pühendumiseta toob sageli kaasa õpetajatööst loobumise teiste tööalade kasuks.

Kas see tähendab, et erialateaduskondade all võib nendelt õppekavadelt veel vähem õpetajaid tulla?

See on täiesti võimalik. Seda on muidugi küüniline niimoodi väita, sest mida parem ainealane ettevalmistus, seda hinnatavam õpetaja on. Aga see muutub väärtuseks ainult siis, kui tulevase õpetaja pühendumus oma kutsele on piisavalt tugev.

Erialateaduskondade õppejõud, kui ainedidaktikud kõrvale jätta, ei ole sageli kuigi pedagoogika- või koolilembesed. Esineb ka sellist suhtumist, et milleks seda pedagoogilist ettevalmistust üldse vaja on – õpib oma eriala ära ja küll ta siis ka õpetamisega toime tuleb.

Kas praegu ei toimu juba dubleerimist, sest Tallinna Ülikool on juba pikaajaliste pedagoogikaõppe traditsioonidega; kas poleks üldse mõistlik, et õpetajaid koolitataks Tallinnas?

Intrigeeriv küsimus Tartu Ülikooli õppejõule. Eks mõlemad ülikoolid tahavad osa saada õpetajate ettevalmistamiseks ette nähtud riiklikust koolitustellimusest, sellest makstakse õppejõududele palka.

Kui jätta õpetajakoolitus vaid ühele ülikoolile, kaoks ju igasugune konkurents. Kuid konkurents on see, mis mitmekesistab üliõpilaste valikuvõimalusi õpingutes ja on arengu veduriks ka õpetajakoolitusele.

Kuidas Tallinna Ülikoolis see põhikooli- ja mitme aine õpetaja koolitamine lahendatud on?

Tallinnas on veidi teistmoodi. Kui meil lähevad riikliku koolitustellimuse summad otse õppekava haldajale, siis Tallinna Ülikoolil läheb raha kõigepealt ühisesse fondi ja sealt käib arveldamine tehtud töö eest. Seetõttu pole seal küsimus õppekava haldajas niivõrd oluline kui meil.

Siin ongi praeguse vaidluse üks keskseid küsimusi: kuhu läheb riikliku koolitustellimuse raha.

Kas praegu läheb see haridusteaduskonda?

Jah. Praegu ostab haridusteaduskond erialateaduskondadelt eriala- ja ainedidaktikakursused sisse. Kui õppekava haldaksid erialateaduskonnad, läheks pearaha neile.