Tartu prügipõldu ootavad põhimõttelised valikud

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prügilaadimismonopol on Aardlapalus Veolia käes. Ragn-Sellsi arvates peaks laadimisel kehtima konkurents.
Prügilaadimismonopol on Aardlapalus Veolia käes. Ragn-Sellsi arvates peaks laadimisel kehtima konkurents. Foto: Andres Ehrenpreis

Aardlapalu prügila juulikuine kinnipanek ei toonud jäätmekäitlusse peljatud segadust, kuid Tartu ees seisab tuleval aastal paar põhimõttelist valikut, kuidas prügimajandust tulevikuks häälestada.


Ragn-Sells Eesti ärijuht Agu Remmelg arvab, et Aardlapalu prügila asenduseks mõeldud Kagu-Eesti jäätmekeskuse plaani umbejooksmine oli kokkuvõttes hea.


«Prügi massladestamine on jäätmekäitluse eilne päev,» põhjendab Remmelg.



«Kuigi näiteks tuha ja mitmete muude jäätmeliikide ladestamisest pole pääsu ka edaspidi, on tõenäone, et ka Torma prügila, mis täna Tartu jäätmed vastu võtab, juba lähiaastail ladestusmahtu oluliselt vähendab.»



Remmelg märgib, et kui Iru soojuselektrijaam teeb 2012. aastaks teoks plaani hakata põletama 220 000 tonni jäätmeid aastas, siis Eesti tavajäätmete prügilaile jäätmeid lihtsalt enam ei jagu. Ses valguses on Remmelga arvates muutunud täiesti mõttetuks Viljandimaa Polli prügila kava, milles ka Tartu linn näppupidi sees.



Linn soosib monopoolsust


Tartul tuleb ilmselt juba 2010. aastal teha vähemalt kaks põhimõttelist valikut. Esiteks, kas säilitada segajäätmete ümberlaadimises monopol, mis praegu on Aardlapalus Veolia Keskkonnateenuste pihus.



Tartu abilinnapea Margus Hanson ei ütle paha sõna vaba konkurentsi kohta. Samas arvab ta, et kuna linn andis Aardlapalu laadimisjaama Veoliale seitsmeks aastaks rendile vähempakkumise tulemusel, on sealne laadimishind tartlastele optimaalne.



Kui linn laseks turu vabaks ja prügivoog Aardlapallu väheneks, võiks Veolia nõuda linnalt hüvitist, sest on monopoliga arvestanud. Tõsi, nendib Hanson, arvestatavaid investeeringuid, millele viidates kahjutasu tahta, pole Veolia laadimisjaama teinud. Prügipressi ost on tuleva aasta muusika.



Ühtlasi juhib Margus Hanson aga tähelepanu, et Aardlapalust napi kolme kilomeetri kaugusel on Reola raudteejaam, kus saaks jäätmed rongile laadida ning saata põletamiseks Irru.



«Ideaalne oleks siiski see, kui ümberlaadimist toimetataks mitmes kohas,» leiab Agu Remmelg. «Alati võidab ühiskond, kui ettevõtteil on vaba majandamise võimalus. Ei ole saladus, et Ragn-Sells plaanib nüüdisaegse ümberlaadimisjaama rajamist Klaasi tänavasse, pressid ja konteinerid on kõik olemas.»



Prügivedu raudteitsi peab Remmelg kahtlaseks. Kuna praegu rongiga otse Iru soojuselektrijaama väravasse ei pääse, tuleks see kas Irru veoks autodele ümber laadida või rajada põletusjaama ekstra raudtee. See on väga kallis.



«Ma kaldun arvama, et majanduslikult põhjendatud on siiski vedu konteinerites maanteed mööda,» ütleb Remmelg.



Tartu teine põhimõtteline otsus puudutab orgaaniliste jäätmete eraldi kogumist, mis näiteks Tallinnas käib juba aastaid. Tartus rändab köögiorgaanika ikka lihtviisil prügikasti ja prügimäele, kuid jäätmeseaduse järgi ei tohi alates selle aasta 16. juulist olla olmejäätmete hulgas orgaanikat üle 45 massiprotsendi.



Margus Hanson tunnistab, et linn jätab esialgu siin otsad lahti, sest prügi masspõletusjaam suudab seedida nii banaanikoore kui räimepea. Järelikult võib ilmneda, et orgaanika eraldi kogumise ja kompostimise kulud oleks masspõletusse saatmisega võrreldes arutult suured.



«Mahume praegugi 45 protsendi sisse ja spetsialistid on öelnud, et seaduse täitmisega meil probleeme ei teki,» lausub Hanson, ehkki tal pole viidata väga värskeile ja autoriteetseile allikaile. Abilinnapeal on kasutada Säästva Eesti Instituudi 2008. aastal valminud uuring, mis põhineb Tallinnal.



Veolia Keskkonnateenuste tegevdirektori Argo Luude kinnitusel on firma orgaanikajäätmete kogumiseks ja Aardlapalus kompostimiseks valmis alates 2010. aasta juulikuust, kui linn esitab vastava nõude vähemalt kolm kuud ette.



Linnale hindeks neli


Tartu praegusele jäätmekorraldusele annab Luude kõhkluseta hindeks nelja, mis on Eesti üldisel taustal kindlasti üle keskmise.



«Kui lähtuda tulemusest, et prügi Tartu ümbruse metsade alla ei veeta, vaid käideldakse nõuetekohaselt, on Tartu jäätmemajanduse ümberkorraldamisega hästi toime tulnud,» arutleb Luude. «Küll võiks linn areneda jäätmeveokonkursside tingimuste koostamisel.»



Kui linnavalitsus on ristsubsideerimist tauninud, aga tunnistab konkursi võitjaks firma, kes jagab kundedele prügikaste nullrendiga, on selge, et teised kliendid maksavad selle soodustuse kinni, viitab ta Ragn-Sellsi võidetud konkursile.


«See on ristsubsideerimine, sest tasuta lõunaid teatavasti ei ole,» rõhutab Luude.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles