Maaülikooli hobusearstid on ööpäev läbi valves

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobused. Foto on illustreeriv.
Hobused. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Alates esmaspäevast seadis Eesti Maaülikooli suurloomakliinik ööpäevasesse valvesse hobusearstid, kuid loomakliiniku juhataja Kalmer Kalmuse sõnul ei tähenda see, et kliiniku rahamured on murtud.

Maaülikooli väikeloomakliinik on suutnud ööpäev läbi valvet hoida viimased kümme aastat, suurloomakliinik tegi sama aastail 2004–2008.

2011. aasta novembris avas suurloomakliinik hädaabikõnede vastuvõtuks õhtuse valvetelefoni, kuid kliiniku akrediteerimisnõudeis sisalduvat ööpäevaringset valvet ei peetud rahapuudusel endiselt võimalikuks.

Veterinaarkliiniku kulude katteks soovis maaülikool riigilt selleks aastaks 460 000 eurot lisaraha, kuid jäi ilma. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut avaldas tõsist muret õppekvaliteedi halvenemise pärast, sest õppejõud on ülekoormatud, arste napib ja tudengeile pole võimalik korraldada normaalselt praktikume.

Rahasoov kasvab

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Toomas Orro hoiatas mullu, et kui kliiniku kroonilisele rahapõuale leevendust ei tule, lõpeb esimese kokkuhoiumeetmena ilmselt ööpäevaringne valve ka väikeloomakliinikus.

Kalmus polnud valmis Tartu Postimehele detailselt seletama, kuidas suurloomakliiniku ööpäevaringse valve korraldamiseks raha leiti, kuid viitas seesmistele ümberjaotamistele.

«Eks me oleme siin natuke asju üle vaadanud ja hobuste poolele sisemisi vahendeid suunanud, aga eeldusega, et saame lähiajal lisatoetuse peale,» kõneles Kalmus. «Lootus lisaraha saada on meil jätkuvalt suur, aga praegu räägime juba umbes 530 000 eurost.»

Hobusearste napib

Suurloomakliiniku valvetelefon on 522 2062. Kalmer Kalmuse sõnul täidab valvekordi neli loomaarsti: kolm täis- ja üks poole kohaga. Kõik need veterinaarid on spetsialiseerunud hobustele, kuid Kalmuse sõnul ei tähenda see, et hädavajadusel ei minda öösel tohterdama ka lehmi.

«Valdades on rohkem loomaarste, kes saavad pigem hästi hakkama lehmade kui hobustega, vaid keerulisematel juhtudel pöördutakse meie poole,» selgitas ta. «Hobustega on olnud suurem mure, sest neid spetsialiste on vähe.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles