Eriti teravalt puudutab see neid firmasid, mis
kasutavad kütusena põlevkivi, kuna põlevkivi põletamisel tekib süsihappegaasi
rohkem kui teiste kütuste puhul, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
VKG Energia kütab Kohtla-Järve Järve linnaosa, kus elab umbes 20 000
inimest. Soojuse tootmiseks kasutab firma nii põlevkivi kui ka õlitööstuses
tekkivat generaatorgaasi.
VKG Energia taotles järgmise aasta limiidiks
416 000 tonni, ent sai vaid 254 000. Firma tegevjuht Andres Veske on ajalehele
Põhjarannik öelnud, et tõenäoliselt tuleb soojuse hinda märgatavalt tõsta, kuna
puudujääva süsinikdioksiidi kvoodi ostmiseks võib kuluda kuni 50 miljonit
krooni.
Viru Keemia Grupi keskkonna- ja tehnikaosakonna juhataja Jaak
Jürgenson ütles, et odava soojusenergia aeg on lõplikult möödas.
Süsinikdioksiidi kvoote kärbiti oluliselt kõigil Ida-Euroopa riikidel.
«Kui Euroopa Liidu vanades liikmesmaades see majanduse kasvu oluliselt
ei mõjuta, siis uutes riikides hakkab see majanduse kasvu oluliselt pärssima,
eriti oludes, kus energia tarbimine pidevalt kasvab. Iseasi on muidugi selle
efektiivsuses,» selgitas Jürgenson
See sunnib soojatootjaid otsima uusi
kütuseid ja tehnoloogilisi lahendusi. VKG Energia saab teatud määral vähendada
põlevkivi kasutamist ja suurendada generaatorgaasi osa. Uusi võimalusi otsib ka
Silmet Gruppi kuuluv Sillamäe Soojuselektrijaam
«Täna me jätkame
kindlasti põlevkivi ja gaasi kasutamist kütusena, kuid vaatame kindlasti ka
homsete võimaluste poole. Vaatame kättesaadavaid kütuseid ja uusi tehnoloogiaid
nende kütuste kasutamiseks,» rääkis AS Sillamäe soojuselektrijaama juhataja Ago
Silde.
Nii soojuse tarbijate kui ka tootjate tuleviku muudab ebakindlaks
teadmatus. Kasvuhoonegaaside kvoodid on veel kinnitamata, sest Eesti on Euroopa
Komisjoni kvootide vähendamise pärast kohtusse kaevanud. Kohtulahendit veel aga
pole.
kõik galeriid
