Linna kõhnuv rahakott sunnib rihma pingutama

Tartu tuleva aasta linnaeelarve maht on eelnõu projekti järgi 1756,7 miljonit krooni, mis jääb ligemale 32 miljoniga alla tänavusele. Mullu sügisel tänavust eelarvet menetledes võisid linnajuhid raporteerida eelarve kasvust tervelt 11 protsendi võrra.

Laenutehinguid arvestamata linna tulud ikkagi kasvavad 10,1 protsendi ehk 146,8 miljoni krooni võrra.

Haridus ja sport

Linnapea Urmas Kruuse, kes eile esimest korda nõustus linnaeelarvele kommentaare jagama, ütles, et uus eelarve väärtustab haridust ja sporti. Esiteks tehakse jõuline samm lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks kooliõpetajate palkadega.

Investeeringute poolelt tõi ta esile Kaunase tänava lasteaia ehituse 24 miljonit ning mainimata ei jäänud ka Kesklinna kooli juurdeehiti s 61,5 miljonit ning Reiniku kooli majale makstavad 5,5 miljonit krooni.

Tamme staadioni remondiks on tuleva aasta eelarves 28,3 miljonit krooni, mis linnapea sõnutsi on oluline panus nii tippsportlaste kui harrastussportlaste treenimisvõimaluste parandamiseks.

«Tamme staadion ühes rajatavate rattateede, Raja pargi ja lastemänguväljakutega peaks katma märksõna sportlik ja aktiivne tartlane,» lausus linnapea. «Igas linnaosas peab olema võimalik sportida, ma ei pea õigeks, et sportimiseks peab sõitma linnaosade vahet.»

Vabaduse sild on Kruuse väitel oluline transporditeema, kuid sillale ette nähtud 97 miljonit krooni pidurdavad investeeringuid teistes linnamajanduse valdkondades.

Laenust ei pääse

Laenamisest tuleva aasta linnaeelarve siiski ei pääse, laenuplaan on 81 miljonit krooni, mis suurendaks laenukoormuse 605 miljoni kroonini. Seadusega lubatud kriitilise piirini on siis veel 160 miljonit krooni varu.

Linnapea sõnul vähendatakse laenuplaani kohe, kui lisaeelarve selleks võimaluse peaks andma.

Majanduskasvu pidurdumine vajutab linnaeelarvele oma pitseri. Vähenenud on linnavara müügist loodetav tulu ja kahanenud on ka järgmisse aastasse kantav eelarvejääk.

Erinevalt läinud aastast ei ole sügisene lisaeelarve avanud võimalusi suurteks ehitusteks, mis on aastavahetusel pooleli. Ainuüksi need kaks rida kahandavad linnaeelarve mahtu 90 miljoni krooni võrra.

Pidurdumine annab tunda ka investeeringute kasvus, mis on vaid 0,3 protsenti.

Jaanson kommenteeris, et võrreldes Rootsi omavalitsustega või Pärnuga, kus investeeringuiks läheb vastavalt 10 või 25 protsenti eelarve mahust, on Tartu 31 protsenti päris hea.

Ent ta nentis ka, et inflatsioonile jääb see kasv alla ja laenu võtmata ei saaks ka sellistest numbritest rääkida.

Abilinnapead kommenteerivad

Anto Ili
Linnaplaneerimine

Vladimir Šokman
Sotsiaalpoliitika

Pingeline on, sest laenukoormust ei taha suurendada. Omast arust sai eelarve kokku kõige optimaalsemal moel linna arengu huvides. Võib öelda, et sotsiaalvaldkonnas läks hästi, sest tegevused, mis sotsiaalhoolekandes on kavandatud, saame suures osa realiseeritud.

Palkade osas sai hea kompromiss, sotsiaaltöötajate palgad tõusevad rohkem kui keskmiselt linnavalitsuses.

Jüri Sasi
Haridus ja kultuur

Pingeline on tõesti, aga samas hariduse ja kultuuritöötajate ning eriti lasteaiaõpetajate palgad kasvavad kiiremini kui eelarve tulud. Lasteaiaõpetajate palkade meeletu mahajäämuse selle eelarvega ületame. Jõudsime teistele töötajatele järele.

Pingeliseks teevad eelarve suured objektid. Kesklinna kool, Laia tänava sild, Lotte lasteaed ja kohe algab uue lasteaia ehitamine.

Margus Hanson
Linnamajandus

(Oli eile komandeeringus Prantsusmaal, kus tutvus väikelinnade ühistranspordikorraldusega, sealhulgas trammiliikluse vallas.)