Miks on andmekaitseinspektsioon asunud seisukohale, et Tartu linn ega teised omavalitsused ei tohi avaldada lasteaiajärjekorras olevate laste nimekirju, kui selleks puudub lapsevanema kirjalik nõusolek?

Urmas Kukk, Andmekaitse­inspektsiooni peadirektor:

Sest see on isikuandmete avaldamine.

Kas see, kui lapsevanem esitab avalduse lasteaiakoha taotlemiseks, pole võetav loana andmete töötlemiseks, sh avaldamiseks?

Ei. Andmete töötlemise eesmärk pole ju nende avalikustamine, vaid andmebaasi loomine.
Avaldamiseks või andmete edastamiseks kolmandatele isikutele peab küsima luba eraldi. Avalikustamine pole otseselt seotud omavalitsuse funktsiooni täitmisega.

Seadusi lehitsedes pole ma leidnud kusagilt sätet, et omavalitsus ei tohi laste nimekirju avaldada. Kas küsimus on seaduse tõlgendamises?

Avalikus teenistuses kehtivad teised põhimõtted kui eraõiguslikes suhetes. Eraõiguslikes suhetes on lubatud kõik, mis pole seadusega keelatud, riigi ja omavalitsuse struktuuri funktsioneerimisel kehtib põhimõte, et keelatud on kõik, mis pole otseselt seadusega lubatud või kohustuseks tehtud.

Seda, mis seaduses kirjas, võib omavalitsus teha. Seda, mida kirjas pole, ta teha ei tohi.
Iseasi, kui seadus paneb kohustuse või otsustab omavalitsus, et meie haldusterritooriumil on selline kord. Siis ei jää lapsevanemal üle muud kui selle korraga arvestada või kolida mõnda teise omavalitsusse.

Kui omavalitsus võtaks vastu korra, mis näeb ette lasteaiajärjekorra avaldamise andmete töötlemise osana, kas siis vastuolu seadusega ei tekiks?

Me läheme väga teoreetiliseks.

Isikuandmete töötlemine on väga spetsiifiline. Iga kord vaatame konkreetset juhtumit.
Kui Tartu linnavolikogu kehtestaks andmete avaldamise korra, peab lähtuma ikka isikuandmete kaitse seadusest.

Muu hulgas peab isikuandmete töötlemisel olema eesmärk. Milleks avalikustatakse? Kui see on põhjendatav ning  proportsioonis eraelu puutumatuse võimaliku riivega, ei saa ka meie väga midagi vastu väita.

Inimesi on erinevaid.

On neid, kes lähevad kogu oma perega heal meelel ajalehepildile ja ronivad igal võimalikul juhul telepurki, aga on neid, kes pole sellest üldse huvitatud. Pole võibolla huvitatud ka sellest, et terve Annelinn teab, et tal on laps, kes taotleb kohta ühes või teises lasteaias.

Seadus näeb ette, et kui pole selgesõnalist nõusolekut või on kahtlused, tuleb eeldada, et nõusolekut pole. Lähtutakse sellest, et eraelu on puutumatu ja iga inimene otsustab ise, keda sellele ligi laseb.

Eesti on täis koole ja lasteaedu, kes on avaldanud laste nimekirju rühmade ja klasside kaupa. Nad kõik on läinud vastuollu andmekaitseseadusega?

Nii see on, aga meil puudub ressurss, et käia kodulehti pidi ja hakata kõiki neid asutusi läbi helistama.

Me eeldame ikkagi, et Eesti Vabariigis on kõik, ka ametnikud, seaduskuulekad. Kui meieni jõuab vastupidiseid fakte, anname oma arvamuse ja vajadusel ka korralduse, mida peab täitma.

Kui palju teile tuleb kaebusi selliste avalikustamiste kohta?

Ei tule palju.
Tõenäoliselt paljud lapsevanemad isegi ei tea, et sellised nimekirjad on avalikud.

Kes vastutab ja kui suur võib olla trahv sellise rikkumise eest?

Vastutab asutuse juht. Kui meie ettekirjutust ei täideta, võib trahv füüsilisele isikule olla 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni.
Lisaks sellele võib rakendada sunniraha (kuni 10 000 krooni – toim), mida võib määrata korduvalt, kuni hakatakse seadust täitma.