Eesti Maaülikooli rektori valimised

Tartu Postimees küsis Eesti Maaülikooli rektori valimise kogu liikmetelt: millised on maaülikooli suurimad väljakutsed lähimatel aastatel ja kes rektorikandidaatidest nendega kõige paremini hakkama võiks saada?

Ülesannetest olulisimad on õppejõudude ja teadlaskaadri keskmise vanuse vähendamine, doktoriõppe tugevdamine ja Eesti Maaülikooli kampuse väljakujundamine juba olemasolevate õppe- ja haldushoonete piires.

Kaht esimest ülesannet lahendada ei ole lihtne, sest ka teised Eesti ülikoolid pole leidnud nendele probleemidele head rohtu.

Teadusajalugu, mida uurin, õpetab, et läbi aegade on kõige rohkem kasu tõusnud koostööst, mitte eelarvamustest. Seega peaks uue rektori olulisim töösuund olema tihe koostöö kõikide Eesti ülikoolidega, kuid eelkõige Tartu Ülikooli ja selle erinevate struktuuridega näiteks õppekavade küsimuses.

Valmis tuleks olla ka Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli ühinemiseks, kui poliitilised jõud peaksid sedasi näiteks majanduslikel kaalutlustel otsustama.

Kõrgharidus pole kunagi olnud odav ja seda on mõistnud ka teadlaskond ise. Nii otsustasid 1848. aastal asutatud Tartu veterinaariainstituudi töötajad 1919. aastal noore Eesti Vabariigi tulunduslikku külge silmas pidades instituudi sulgeda ja ühineda Tartu Ülikooliga.

Üliõpilaskonna surve rektorikandidaatidele on tugev. Seepärast ei räägita debattidel tihedamast koostööst Tartu Ülikooliga. Parimad rektorikandidaadid teiste küsimuste lahendamiseks on Kalev Sepp ja Hardi Tullus. Et ülikooli juhtkond vajab uusi tegijaid, siis on sobivaim Kalev Sepp.

Mulle on südamelähedane maaelu: et jätkuks sellesse valdkonda haritlaste tootmine. Kurb on maale minna, kui näed seal ainult eluga jänni jäänud inimesi või pensionäre.

Eestis on ilus loodus – meil on maad, metsa, jõgesid, järvi. Maal peaks elu olema inimväärne ja korralik, nii et töökad, ausad ja head inimesed saaksid seal elada.

Selleks saaks maaülikool ära teha nii mõndagi. See oleks maaülikooli missioon: aidata kaasa maainimese elujärje parandamisele. Maainimeste lapsed on ikka meile õppima tulnud.

Oleksin oodanud, et ka meie instituudi poolt esitatakse kandidaat.

Minu eelistus on Mait Klaassen, kes on näidanud ennast hea ja võimeka organisaatorina. Ta on end tõestanud mitmes valdkonnas: poliitiku, loomaarsti, haridusministrina. Tal on suur kogemustepagas ja ta on hea suhtleja. Tuntud mees, kellega meeleldi suheldakse ja räägitakse.

Alustan paari üldise märksõnaga: õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteet ning tulemuslikkus.

Maaülikooli tegevus ja selle tulemused peavad vastama partnerite ootustele, vastasel juhul leiavad nemad mõne teise, sobivama koostööpartneri. Kui teeme hästi seda, mida ühiskond meilt ootab, on tagatud ka maaülikooli konkurentsivõime teiste samalaadsete organisatsioonide seas, asugu need siis Eestis või mujal maailmas.

Konkurentsis püsimiseks peab ülikooli liikmeskond tegema koostööd, nii omavahel ülikoolis, Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Meie tegemiste tutvustamine on jätkuvalt oluline, sest selle järgi teevad otsuseid nii tulevased üliõpilased kui ka haridus- ja teaduspoliitikas osalejad.

Unustada ei saa rahastamist, siin saab rektor olla eestkõneleja, sageli koos kolleegidega, teiste rektoritega. Eesti Maaülikooli arengukava elluviimine, eriti Tähtvere ülikoolilinnaku arendamine, nõuab lähiaastatel raha ja konkreetseid otsuseid.

Nimetatud ülesannetest on rääkinud (küll veidi erineva rõhuasetusega) kõik kolm rektorikandidaati. Metsandus- ja maaehitusinstituudi nõukogus hääletasin professor Hardi Tulluse rektorikandidaadiks esitamise poolt.

Maaülikoolile on tähtis püsima jäämine. Teine küsimus on reformid. Oleme pidevalt reforminud, inimesed on reformidest väsinud. Inimesed tahavad stabiilsust ja rahu, et nad saaksid edasi tegelda igapäevase õppe- ja teadustööga.

Mis puudutab tulevikku, meie kampust ja ehituse poolt õppetingimuste tänapäevastamiseks, siis üks võtmeküsimus saab siin olema raha. Kui me midagi arendame, kas spordihoonet või midagi muud, siis kust tuleb see raha? Raha organiseerimine on tulevase rektori oluline ülesanne.

Kõigi kolme kandidaadi šansid on suhteliselt võrdsed, igaüks on oma valdkonnas millegagi silma paistnud: üks on tugev teaduse poolelt, teine õppetöö poolelt ja kolmas on väga hea, end võimeka juhina näidanud organisaator.

Olen maaülikooli limnoloogiakeskuse viimaste aastate arenguga rahul. Edasiminek on olnud silmanähtav teaduse, õppetöö ja ka mõlemaid toetava infrastruktuuri osas. Viimasteks näideteks on järvemuuseumi valmimine, uue uurimislaeva ost, nüüdisaegse aparatuuri hankimine ja peagi algav kolmanda korruse juurdeehitus.

Kõige rohkem ootakski uuelt rektorilt stabiilsust ja kindlustunnet, et saaks ka edaspidi rahulikult tööd teha. Hästi toimivaid struktuuriüksusi ja produktiivseid teadusrühmi peaks hoidma ja neid ei tohiks reformimisega lõhkuma hakata.

Rektor peaks hea seisma võimaluste eest maailmateadusega kursis olla – tagama elementaarse internetiühenduse ja ligipääsu teadusajakirjadele online-andmebaasides. Veel soovin, et teaduse infosüsteem ETIS muutuks kasutajasõbralikumaks ja limnoloogiakeskuse aegunud telefonikeskjaam saaks välja vahetatud.

Rektori tähtsaks ülesandeks pean kaasa aitamist meie teadlaste rahvusvaheliste võrgustikega liitumisele ja hoidmisele. Maaülikooli arenemiseks on vaja saata noorteadlasi maailma tippteaduskeskustesse tutvuma uute suundadega. Aga sealt peab nad ka mõnusate väljakutsetega oma ülikooli tagasi meelitama.

Probleemiks on just tuua loodus- ja põllumajandusaladele tagasi andekad noored, kes kaua kestnud ja kõrgele tasemele arenenud fundamentaaluuringuid edasi viiksid.

Nende elementaarsete ülesannetega peaksid kõik rektorikandidaadid hakkama saama.

Eesti Maaülikooli olukord on üsna sarnane kõikide teiste ülikoolidega.

Tuleks end kehtestada teaduspõhise ülikoolina. See on mõnes mõttes muutus – klassikalise lähenemise järgi oleme ülikooli pidanud eelkõige õppeasutuseks, aga tegelikult, pärast Eestis toimunud teadusreformi on ülikool eelkõige teadusasutus, mille baasil toimub õppetöö.

Eesti Maaülikool elab praegu suurte reformide järgses ajas ja neid reforme on tehtud sünergia pärast, aga ka selleks, et aidata luua olemasolevate jõudude koondamisega uut kvaliteeti.

Ma näen märke, et see protsess on andmas esimesi vilju. See pole mõistagi kahe aasta küsimus. Uuel rektoril tuleb aidata kogu oma olemusega kaasa, et tulemus, mille nimel on reforme tehtud, saaks idaneda hästi. Need on kaks põhilist asja, muus ei näe ma suuri probleeme.

Hindan kõigi kandidaatide šansse väga heaks. Sellest kolmesest pundist saaks kokku väga hea rektoraadi.

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi rektorikandidaat on Kalev Sepp. Ka tema on väga tõsiseltvõetav kandidaat ja ma loodan, et ta pääseb vähemalt teise vooru. Ma eeldan, et esimeses voorus ei saa keegi enamust, sest valik on väga hea.