Priit Rajalo: Tartu, kas hakkad alla käima või?

Igal nädalal paar päeva Tallinnas viibides räägin kolleegidele, kui tore ja mõnus linn on Tartu. Kui kavatsed õhtul televiisorist jalgpalli vaadata, siis ei pea vaatemängu kõrvale paari õlle muretsemise pärast pingsalt meeles pidama, et poodi peab jõudma enne kella kaheksat. Teine asi on liiklus: olen kiidelnud, et Tartus pole mingeid ummikuid (ei hakka siin vaidlema, kas Eestis suurema hulga autode seismisi üldse ummikuteks nimetada tohib, kui muu maailmaga võrrelda).

Reedel Kroonuaia tänavalt Jakobi tänavale keerata soovides ei uskunud ma oma silmi: kesklinna poole liikuda ihkavad autod seisid keset Jakobi mäge! Järjekord ulatus sinna Riia-Turu ristist. Ja see kõik oli südapäeval. Mõne aja pärast helistasid tuttavad Sõpruse sillalt ning vabandasid, et ega nad enne paarikümmet minutit kesklinna jõua.

Mõtlesin, et kaubamajas algasid ostuhullusepäevad, ju siis sellest ka ummikud. Rahunesin, sest ega nende vastu linn suurt miskit teha saa ning keegi ei hakka ju ostma suunduvate autovoogude hajutamiseks sildu ehitama või tänavaid laiendama.

Lausa häbematusega said linnaametnikud hakkama aga esmaspäeva hommikul, pannes tipptunni ajal kinni Sõpruse silla ühe sõiduraja.

«Keegi ei osanud ette näha, et ühe mahasõidu sulgemine tekitab sellise mõju,» söandas Tartu linnapea Urmas Kruuse veel öelda. Sama korrutas linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Tule taevas appi! hüüataks selle peale Kruuse parteiboss, peaminister Andrus Ansip.

Kulla mehed, Sõpruse sild oleks tipptunni ajal tõenäoliselt umbes ka siis, kui seal praeguse kahe asemel kolm sõidurada oleks. Tegelikult peaks Tartus kõikvõimalike liiklusprobleemide ennustamine ja nende lahendamine olema võtnud juba täppisteaduse mõõtmed, kui meenutada, et toruprojektide tõttu on viimastel aastatel Tartu tänavad olnud rohkem lahti kaevatud kui asfalteeritud.

Mis tähendab, et Sõpruse sillal ei oleks saanud töid öösel teha? Demagoogia ülim tipp on ametnikul öelda, et need, kes soovitavad öösel töötamist, pole ise valmis nädalavahetusel tööd tegema.

Ja mulliajamise kõrgeim pilotaaž peitub lauses «Need, kes naabruses elavad, ütlevad, et öösel ei või ka remontida.» Sõpruse silla Kalevi tänava poolses otsas on kauplus, kõrts ja kirik. Heal juhul vaid mõned korterid, kuid needki teest eemal.

Mäletan, et Riia-Turu ristmik suudeti küll öötöödega ümber ehitada. Mis nüüd muutunud on?

Linnaisad, laske tartlastel olla endiselt uhked, et pealinnas toimuvad lauslollused pole Tartus võimalikud.