Hardi Tullus: Maaülikoolist, ühinemishirmuta

Aeg-ajalt puhub üle Eesti kõrgharidusmaastiku mõni tugevam tuulehoog ja püüab kõrgkoole kokkupoole pühkida. Lõuna-Eestis jääb neile iilidele tavaliselt ette Tartu suuruselt teine ülikool, millest kuidagi ei saada üle ega ümber. Teema on intrigeeriv ning meedia annab hoogu juurde.

Veelgi enam – veterinaarmeditsiini kaudu ulatuvad meie juured isegi aastasse 1848. Ega suurt kasu ole ka mustvalge hinnangu teisest variandist: ei iial mingit liitumist.

Liit(u)mistrummi põristajail paistab paraku vähe aimu olevat, milline on tänapäeva Eesti Maaülikool. Kolmele alustalale – veterinaaria, agronoomia ja metsandus –, mille baasil EPA kunagi loodi, on lisandunud tohutult uut, mille märksõnadeks säästlik looduskasutus, maastikukaitse, looduslähedane majandamine, tehnika ja tehnoloogia.

Meie õppe- ja teadustöö valdkonnad on välja kujunenud ega dubleeri naaberülikoole. EMÜ vastab kõrgharidusstrateegias ülikoolidele esitatud sisulistele ja vormilistele nõuetele ning meie võtmevaldkonnad on Eestis ja kogu ilmas üha enam väärtustatud. Ka vahepeal populaarsust kaotanud klassikaline põllumajandus vajab Aasia turumahu suurenedes üha enam haritud spetsialiste.

Avalik-õiguslike ülikoolide arengus on läbi saamas ekstensiivne etapp, kus suuremad ülikoolid püüdsid eelposte rajada naabrite pärusmaale. Selles plaanis pole midagi hullu, et Tartusse on jõudnud ka kolmas ülikool.

Ees saab olla vaid ülikoolide koostöö mahu suurenemine, sest muidu jääb puudu nii õpetajaist kui ka õpetatavaist ning üle jääb vaid hooneid, ruume, ilmetuid õppevahendeid.

Ainult ühiste õppekavade, teadusprojektide, õppejõudude vahetuse, üliõpilaste mobiilsuse, eurotoetuste kooskasutamise ja ülikoolidevaheliste struktuuride kaudu on võimalik jätkata. Ühistegevuses on Eesti Maaülikooli kompleksivaba käitumise näiteks Tartu Ülikooliga sama õppeinfosüsteemi kasutuselevõtt ja edukas koopereerumine doktorikoolide kaudu.

Maaülikool on olemuselt praktilise suunitlusega teadusülikool. Kvaliteetse õppe- ja teadustöö kõrval on meil veel üks missioon: mõjutada ja suunata ühiskonda Eestimaa loodusressursside kaitsmisel ja säästlikul majandamisel ning maakultuuri hoidmisel.

Püsima saavad jääda need ülikoolid, kes tagavad õppe-

ja teadustöö rahvusvahelise taseme ning suudavad end ökonoomselt ära majandada. Ent ei piisa ainult valmisolekust õpetada. Vaja on ka üliõpilasi.

Maaülikooli sisseastujad teavad, et kõik õppekavad on õigeaegselt akrediteeritud ning praktilise suunitlusega haridus ei jäta ka tööturul hätta. Kõnekas on asjaolu, et viimastel aastatel ei ole me pidanud üliõpilaste leidmiseks järelkonkursse korraldama, sest sisseastujaid jagub. Veterinaarmeditsiinis oleme jõudnud koguni selleni, et pooled välismaalt tulijad jäävad konkursil ukse taha.

Teiseks püsimajäämise eelduseks on võime pakkuda huvitavat täiendkoolitust avatud ülikoolis, õppimisvõimalust kaugõppes ning e-õppe arendamist. Ka neis valdkondades kasvab meie maht kiirelt ja seega on olemas alternatiiv õppetöö mahuliseks säilitamiseks ajal, kui kõrgkooli tulijate arv kahaneb.

Meie õppekavad on pädevuspõhised, tööandjate seisukohti arvestavad. Loomaarstiharidus, mida riik kunagi sootuks kaotada tahtis, on nüüd viidud rahvusvahelisele tasemele.

Tehnikavaldkonnas usaldati meile akadeemiliste tasemete kõrvale veel ka rakenduskõrghariduslik õpe. Oleme avanud rea uusi loodusressursse puudutavaid õppekavu, taastasime riigitellimuse majandusalal.

Uusi, ühiskonna vajadustest lähtuvaid erialasid pakub pidevalt ka tasuline õpe. Seega on maaülikool suutnud viimastel aastatel oma mainet ühiskonnas oluliselt parandada. Meile antud usalduskrediiti peame ka edaspidi tubli sisuga täitma.

Doktoriõppe reformi ja doktorantide vastuvõtu suurendamise tulemused ilmnevadki juba lähiajal ning kaitsmisele tulevaid doktoritöid peaks olema mitu korda rohkem.

Maaülikool on Eestis ainus, kus doktorantide vastuvõtul ei alga konkurss üliõpilastest, vaid kõigepealt konkureerivad juhendajad õigusele juhendada riigikohal õppijaid.

Tasemel doktoritööd tagavad senisest edukama osaluse Eesti Teadusfondi grantide ja sihtrahastamise taotlemisel. Teaduse rakenduse projektide taotlemisel ollaksegi juba väga edukad. Ülikoolile eraldatud baasfinantseerimise abil on tekkimas mitmed elujõulised, sihtfinantseerimise taotlemiseks küpsed teadlasrühmad.

Nüüd tuleb anda baasfinantseerimisega tõuge ka majandus-, inseneri- ning tehnikavaldkondadele.

Meie õppejõududelt ja teadlastelt sooviksin vaid seda, et nad aktiivsemalt osaleksid ekspertidena ühiskonnaelus otsuste kujundamisel ja nende teadussaavutused oleksid nähtavamad Eestis ja maailmas.

Kuidas edasi? Maaülikooli arengusuunad on kirjas ülikooli arengukavas aastani 2015. Suurte eesmärkide täitmiseks parima taktika peab aga akadeemiline pere üheskoos leidma. Arutleda tuleb ka detailide üle, kuidas jätkata koondumist Tähtverre.

Tugevate reformide üks etapp on möödas, ülikoolipere näitas ennast uuenemisvõimelise ja arenguks valmis akadeemilise kogukonnana. Kui olla jätkuvalt valmis kohanema ühiskonna vajadustega, ei pea ka tuleviku üle muretsema.