Eesti Maaülikooli üliõpilasesindus seadis oma
koosolekul ühehäälselt rektorikandidaadiks praeguse rektori kohusetäitja
professor Hardi Tulluse.
Hardi Tullus Foto: Lauri Kulpsoo
Üliõpilasesinduse esimehe Silver Kuusiku sõnul langetati valik kahe
kandidaadi – põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolt rektorikandidaadiks
ülesseatud professor Kalev Sepa ja praeguse rektori kt Hardi Tulluse vahel.
Mõlemad kandidaadid kohtusid ka üliõpilaskonnaga, selgitades oma
visioone.
Tudengid lähtusid valikut tehes oma kriteeriumidest ja ette oli valmistatud
teadmiste testimiseks ka «tunnikontroll».
Arutelude tulemusena otsustati üles seada Tulluse kandidatuur.
Tullus on sündinud 1956. aastal. 1979. aastal lõpetas ta Eesti Põllumajanduse
Akadeemia metsamajanduse erialal. 1987. aastal kaitses bioloogiateaduste
kandidaadi kraadi.
Aastast 1989 töötab Hardi Tullus maaülikoolis. 1996 valiti ta metsakasvatuse
professoriks. Hardi Tullus on kaks korda olnud valitud metsandusteaduskonna
dekaaniks.
2003. aastast on ta maaülikooli õppeprorektor ja tänavu 1. juulist ka rektori
kohusetäitja. Rektorikandidaate saab valimiskomisjonile esitada 25. septembrini.
Maaülikooli rektori valimine on 19. oktoobril
Tänavune Euroopa liikumisnädal (17.–23. september), mille tähistamises
osaleb ka Tartu linnavalitsus, keskendub teemale inimsõbralikud
tänavad. Nende all mõeldakse tänavaid, kus on kõikidel liiklejatel,
kaasa arvatud jalakäijad ja jalgratturid, mugav ning turvaline liigelda.
Varjud tekivad teadagi siis, kui päike paistab. Kas päike paistab või
ei paista, see ei sõltu inimesest. Varjud tekivad aga ka
helgiheitjatest või mõnd teist liiki suunatud valgusest, ja neil
juhtudel sõltub varjude teke juba inimesest.
Ühel sügiseelsel õhtul tuli mul kauaaegsele tartlasele, kes ise on
raamatuinimene, seletada väga pikalt, mis on linnaraamatukogu, kus ta
õieti asub ja mida tegelikult tahetakse. Järgnev ei ole konspekt mu
jutust. Kirjutan nõnda, nagu asjatundjale tuttav.
Lugedes 14. septembri Tartu Postimehest abilinnapea Anto Ili vastukaja
Tartu kaubamaja kõrguse probleemile ja samastades Ili kombel Raekoja
kõrguse selle täiskõrgusega, ei ole mingit kahtlust – Raekoja kõrgus
ulatub parasjagu vaid räästani. Raekoja viilkatuse, kellatorni ja
tuulelipu võib aga korstnasse kirjutada.