Oh seda jällenägemise rõõmu ja särasilmset jutuvada. Nagu saalitäis teismelisi oleks maalt vanaema juurest tagasi linna ja esimest päeva kooli jõudnud. Aga saalis olid hoopis auväärt linnavolinikud, kellele läinud neljapäeval eriti ei paistnud korda minevat, millise otsuse eelnõu õiendit abilinnapead kõnetoolist ette lugesid. Oli muudki kuulata.

Ega kõnetoolist räägitav jutt ole Tartu volikogus ka eriti oluline. Volinikud kõik kirjaoskajad, võivad ise eelnõud ja seletuskirjad varem läbi lugeda. (Tõsi küll, õigus- ja korrakaitsekomisjoni liikmetel jäi 48 tunnist väheks, et kümnerealine

Ning kui eelnõu lõpuks suurde saali jõuab, on üsna ükskõik, mida opositsiooni esindajad vastumeelsete eelnõude kohta ütlevad. Tulemus on enne istungit teada. Erakonnad on juba varem kokku leppinud hoiaku ühe või teise eelnõu suhtes ning erakonnakaaslastest erinevalt hääletada pole kombeks.

Ilmekas näide oli Neinar Seli saabumine täpselt ühe järjekordse detailplaneeringu punkti hääletamise ajaks. Kui erakonnakaaslastel käed püsti, polnud ka Selil raske oma häält üle lugeda lasta. Ning siis kirjutas ta end sisse ka registreerimislehele.

Üks kurjemaid küsimusi oli, miks Tartu arengukava muudatusi ei läinud kõnepulti tutvustama linnapea Urmas Kruuse, kes ometigi saalis istus, vaid läks hoopis Anto Ili. Isegi Kruuse erakonnakaaslane Verni Loodmaa möönis, et pulti oleks pidanud nii olulise küsimuse puhul minema linnapea.

Teravaimat vastuseisu leidis bussijänestelt kogutud trahviraha uut jaotust sätestav eelnõu.

Kuid ei IRLi fraktsiooni liikme Jüri Kõre kõnetoolist peetud sõnavõtt ega sotside valjuhäälselt väljendatud vastuseis vääranud koalitsiooni plaani anda edaspidi GoBusile kogu jänestelt kogutud trahviraha senise poole asemel. Senise statistika põhjal on jutt umbes

700 000 kroonist aastas. Olgu vastuseis terav või loid, tulemus on sama.

Lisaeelarve esimene lugemine, mis jagas ümber 80 miljoni krooni kasutamise, ei kütnud eriti kirgi. Ka koristusteenuse või tänavakattemärgistuse riigihanke eelnõu mitte.

Ega te ei taha ju teada, kes oli see volinik, kes siis, kui päevakorras oli läbimata veel kolm viimast punkti, mis kõik puudutasid maade munitsipaliseerimist (eks kõla uinutavalt!), teatas: «Lehed loetud, võib koju minna.»