Politsei käis Tartu linnavalitsuses. Mitte mõnda ülekäte läinud kodanikku ahistamas, vaid dokumendipakke puistamas, tegi seal paberitest koopiaid ning viis need endaga kaasa. Need peaks aitama algatatud kriminaalasjas selgust tooma.

Uurimine käib selleks, et selgitada, kas linnavalitsus on andnud Tartusse Emajõe äärde veekeskuse taha kerkivale tornmajale loa kõrgemaks kerkida, kui detailplaneering (omavalitsustes väljanägemise korraldamise üks põhidokumente) ette näeb. Ehk lihtsalt öeldes: kas on seadust rikutud või mitte.

Keegi on kaevanud, et 23-korruselisena kavandatud torn tuleb 90 meetrit kõrge, kuigi lubatud on 70. Linnavalitsus õigustab, et üle piiri olev osa on katusel ilutsev antenn ja hoonele kunstilist väärtust lisav moodustis.

Hoone täiskõrgus – see on see, kus inimesed elada ja toimetada saavad – esimese korruse põrandast kuni pööningu vahelae soojusisolatsioonini (nii defineerib majandusministeeriumi määrus) on ilusasti lubatud 70 meetri piires.

Ei hakka vaidlema, kas politsei võinuks seaduste rikkumise kahtluse korral nii nagu ka tavakodanik linnavalitsusse teabenõude esitada ja huvipakkuvad materjalid sel kombel saada või oligi läbiotsimine ainus võimalik lahendus, kuid ühest võib selle suhteliselt erakordse juhtumi puhul – ei otsita ju omavalitsusi iga päev läbi – ka kasu olla.

Ehk saab selgeks, kus ikkagi on hoone tipp. Maailma kõrgeimate hoonete valimisel kasutatakse kaht numbrit: üks on koos katusel asuvate tehniliste vahendite, antennide ja muu sellisega, teisel puhul on jutt ikkagi korruste kõrgusest. Näiteks New Yorki taaskerkivate kaksiktornide maksimumkõrgusel arvestatakse hoone absoluutse tipuga ehk kohaga, kust enam midagi edasi ei lähe, kuigi tavainimestel pole sinna kunagi asja.

Tartu läbiotsimise teine tahk on aga see, et kuivõrd ikkagi omavalitsused peavad kinni detailplaneeringutest. Kuivõrd tegelikkus vastab aastaid varem paberile pandud nõuetele?

Kaldun arvama, et Eestis on vähe omavalitsusi, kus detailplaneeringutest kõrvalekaldumistest näiteid poleks. Tartuski on räägitud nii uue kaubamaja kõrgemaks kerkimisest, sellest, et puumajana teha kästud elamu valmis hoopis kiviplokkidest jne. Ümber teha pole kordagi midagi kästud-lastud.

Kuid ega Tartu pole nüüd esimene ja ainus «pätipesa» Eestis, mida politsei jõuga puistama peab. Prokuratuur, riigikontroll või kes iganes võiks seada endale eesmärgiks kõik omavalitsused läbi otsida ja lausa süstemaatiliselt. Nagu prokurör Tartu juhtumi puhul ütleb, et ega kedagi ju milleski ei süüdistata, lihtsalt kontrollitakse!