«Oh jumal, mis siis saab!» võiks ahastusest hõigata, kui kujutada ette kõiki neid autosid, mille juhid püüavad õhtusel tipptunnil pääseda ärikeskusesse šoppama, Ahhaa keskusesse teadust ahmima või 23-korruselises Tigutornis asuvasse koju. Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Mati Raamat rahustab: «Selge on see, et autosid tuleb juurde. Aga loodame, et abinõud, mida kavandame, ei halvenda praegust olukorda.» Vastupidi, loodetavasti peaks turukvartali liiklus minema kohati isegi praegusest sujuvamaks. Nimelt on OÜ Liiklusbüroo koostanud põhjaliku piirkonna liiklusanalüüsi, mille järgi muutub Soola tänav ühesuunaliseks ning lisandub kaks uut tänavat. Välja peab saama OÜ Liiklusbüroo juhatuse liige Sulev Sannik tunnistab, et esmajoones peaks olema tagatud, et autod piirkonnast välja pääseksid. «Kui nad juurde ei saa, ei ole see suur õnnetus,» tõdeb Sannik, ehkki kaupmeestele poleks selline seisukoht arvatavasti mokkamööda. Üleüldse on siin lähtutud põhimõttest, et parem oleks, kui inimesed turukvartalisse autoga ei ronikski. Esmajoones piirab autode liikumist parkimiskohtade hulk – neid ei tohi mingil juhul olla üle normi. Sanniku arvates oleks rentaabel ka kogu piirkond tasulise parkimise alaks muuta. Näiteks juba praegu on Zeppelini kaubakeskuse ja Aura veekeskuse tasuta parkla laupäevane täitumus 120 protsenti. See tähendab, et oma poolsada autot seisab parkla vahekäikudes ja ülekäigurajal. Ent kui järgida põhimõtet, et igaüks ei peagi oma autoga kvartalisse pääsema, kas need autod hakkavad siis lähitänavaid ummistama? «Liikluskorralduslikult saab seda reguleerida,» sõnab seepeale Mati Raamat. Samas tuleks aga tagada, et inimesed, kel tõesti vaja autoga soovitud kohale võimalikult lähedale saada, sinna ka saaksid. Näiteks oleks Sulev Sanniku sõnul üsnagi ebamugav turult ostetud kaupa kuskile kaugele tassida. Ent samas peaksid inimesed hakkama varasemast rohkem valima aega, millal turule minna. Lisaks autodele on teine valuküsimus busside liikumine ja parkimine piirkonnas. Erinevate kavade kohaselt võiksid saabuvad kaugliinibussid panna reisijad maha bussijaama Soola tänava poolses küljes või hoopistükkis loodaval Kaluri tänaval. Sulev Sanniku sõnul oleks siiski parem, kui inimene saaks bussist maha astuda bussijaamas ja osta sealt endale kas või tagasisõidupileti. Igal juhul kolivad kõik väljuvad bussid bussijaama taha. Otsi kohta Mati Raamat hirmutab, et siis ei pruugigi igal bussil olla enam kindlat posti, mille juurest väljuda. Nii peaksid turukottidega maale sõitvad vanatädid jälgima elektrontabloosid, et teaks õigel ajal õige peatuse juurde joosta. Seda, et bussijaama kasutusvõimaluste ahendamine tähendaks hiilivalt bussijaama kesklinnast välja kolimist, Raamat ei usu. Endiselt on problemaatiline ka busside parkimine. Linn on küll ühele poole saamas Väike-Turu garaažide kokkuostmisega, mille asemele tuleb parkla kümnele bussile. Ent kõigi busside jaoks, kes sõitu minekut ootavad, sellest kardetavasti ei piisa. Nii käib Sannik välja idee rajada tulevikus kümnele bussile parkla Väike-Turu ja Turu tänava nurgal asuvale praegusele Eesti Energia krundile. Bussidega läheb üldse kitsaks, ka tänavatel, tõdeb Sannik. Seetõttu olekski hea, kui ka Ahhaa keskuse külastajad astuksid bussi pealt maha eelmainitud parklas, et bussid ei peakski kvartalisse päris sisse sõitma. Praegu on aga Ahhaa keskusesse külastajaid toovatele bussidele kavandatud 8-kohaline parkla Sadama tänavale. Oluliseks töövõiduks peab Sannik seda, et Turu tänavale on võimalik rajada lisasõiduradasid ja muuta sellega liiklust sujuvamaks. «Õnneks ehitati vene ajal laiu sõiduradasid,» õhkab Sannik. Ja kui keegi peaks nurisema, miks praegused sõidurajad kitsamaks lähevad, siis soovitab Sannik mõelda: kas parem on seista autoga laiades sõiduradades või sõita kitsastes? Harjuda tuleb ka laiendatud Emajõe ärikeskuse ümbruse liiklusega. Võib tunduda ehmatav, et ühelt poolt saab keskusesse sõita Võidu silla pealesõidult. Sannik usub aga, et see on kogu kvartali liiklusskeemi üks parimaid lahendusi. Nimelt ei pea siis Riia tänavalt tulevad autod sõitma ringiga Sadama tänavale, sealt Väike-Turu tänavale ja sealt edasi ärikeskusesse, vaid saavad hoonesse otse silla juurest. Teiselt poolt saabki keskusesse Väike-Turu ja Soola
tänava ristmikult. Mati Raamat tunnistab, et eks see koht üks pudelikael ole.
Sest sealtkaudu peavad kõik keskuse külastajate autod ka välja saama, veelgi enam, samuti kaugliinibussid. Sild üle hoonete Sanniku sõnul on kogu kvartali liiklust korraldades mõeldud enim jalakäijate ja jalgratturite peale. Viimaste puhul kehtib põhimõte, et rattur peaks pääsema kõikjale, kuhu pääseb ka jalakäija. Ka jalakäijad saavad kvartalisse siseneda Võidu silla poolt, läbides ärikeskuse uue ja vana hoone vahele jääva diagonaalse kõnnitee. Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku andmeil peaksid selle tee äärde tulema muu hulgas pisikesed välikohvikud.
> Loe edasi |
