Teatavasti leiavad uues A. Le Coqi spordihoones oma kodu sulg-, korv-, ja võrkpallurid, iluvõimlejad, jalgratturid ja judokad – just judohallist ongi spordimaja idee välja kasvanud. Töömehi jagus eile hommikul majja askeldama küll veel kõikjale, ent näiteks judokate enda trenniruum, kus ka väiksemat sorti võistlusi saab läbi viia, oli eile juba peaaegu valmis. Matid ootasid veel fuajees virnas saali viimist ja maha laotamist. Treeneriteruumi sissekolimisega olid judomehed aga juba algustki teinud, lisaks mitmele kõhukale kotile seisis nurgas lausa kuhjaga mitmesuguseid karikaid täis pappkast. Põhisaalgi, mida saab vahekardinatega vajadusel kolmeks jaotada, on tõelise spordihalli ilme omandanud. Tõsi, korve-võrke veel eile üleval polnud, ent halli peasissepääsupoolses servas olid juba paigas statsionaarsed seljatugedega istmed. Kolme ülejäänud serva tulevad kokkupandavad pingiread, sarnase süsteemiga nagu praegu ülikooli spordihoones oleme harjunud nägema (üks erinevus siiski: uues hoones on ka pinkidel seljatoed). Päris täpselt peaks peasaal mahutama 2130 inimest. Põrgatamiseks sobilik Saalipõrand, millel action käib, on tehtud kanada suhkruvahtrast. See on ühelt poolt väga vastupidav, teisalt aga hea palli põrgatamiseks ning paraja libedus- ja haarduvusastmega, kõneles Jukk. Lae ja põranda vahele jääb tosin meetrit ruumi – sellised on nõuded, et saaks mängida tipptasemel sulg- ja võrkpalli ja et iluvõimlejate lindid laekonstruktsioonidesse ei takerduks (mäletatavasti juhtus selline viperus viimasel «Miss Valentine`i» võistlusel Turu tänava hallis). Ehkki, nagu öeldud, saab põhisaali treeninguteks kolmeks jagada, pole Meelis Juki sõnul vabu trenniaegu enam kuigivõrd palju järel. Oma osa saaliaegadest neelavad VK Janika võimlejad, Eesti meistri Pere Leiva võrkpallurid (kellele saal saab kodusaaliks), Triitoni sulgpallurid ning Eesti meistriliiga uue korvpallitiimi Tartu Fausto treeningud – viimased hakkavad ka kodumänge just selles spordihoones pidama. Küll mahuvad linlased peasissepääsu ligidale tulevasse jõusaali ning jooksurajale sörkima. Eraldiseisev asutus Hoone haldajaks-majandajaks ja ruumide klubidele rentijaks saab sel kevadel loodud sihtasutus Tartu Sport, mille linn asutas seni tegutsenud Tartu Linna Spordibaaside asemele. Tartu Spordi alla kuulub ühes uue, 82 miljonit maksva hoonega alates septembrist 11 spordirajatist. Sihtasutuse loomise uba seisneb selles, et kuna tegemist pole linna hallatava, vaid eraldiseisva asutusega, on sel võimalik näiteks ise laenu võtta, hooajatöötajaid palgata ja fondidest raha taotleda. Lisaks on otsustusprotsess kiirem – iga asja ei pea käima linnavalitsuses kooskõlastamas, otsustada saab Tartu Sport ise. Kui suured saavad rajatiste rendihinnad olema nüüd, kus need enam linna hallata pole, vaid kuuluvad Tartu Spordi alla, ei osanud Jukk ja teine sihtasutuse juhatuse liige Eve Lill veel öelda. Samas lootsid nad, et hinnad ei tõuse. «See sõltub linnast – kui suur saab olema linna toetus Tartu Spordile,» tähendas Jukk. «Kulud on vaja katta. Aga praegu ei sõltu hind meist. Kui tulebki mingi hinnatõus, pole see meie kiusust, vaid linna poliitikast.» Rajatistega seonduvad kulud peaksid välja selgitatama augustiks, siis saab ka hindu rehkendama hakata. |
