Säästupood Maxima peaks kindlasti tulema Raadi linnaossa

Suur Raadi linnaosa on kogu iseseisvusaja olnud Tartus vaeslapse osas. Siin pole suuremat kaubanduskeskust, sööklat, kohvikut, eestikeelset kooli ega lasteaeda. Isegi mitte pangaautomaati, rääkimata pangakontorist.

Kvissentali, Raadimõisa ja Vahi linnaossa on ehitatud juba palju aastaid uusi elumaju, siia on lisandunud tuhandeid inimesi. Kasvavasse linnaossa pole rajatud ka suuri ehitus- ega muid erikauplusi.

Suurt (ja odavamat), kohe ehitatavat toidukauplust vajavad ka Mustvee ja Piibe maantee lähikülade inimesed, et mitte kesklinna toitu ostma sõita. Ka varsti Kõrveküla suunas ehitatavate majade elanikud vajavad esmatähtsat toidukauplust.

Raadi arvukates veneaegsetes majades elab palju vanemaid ja keskealisi inimesi, kellel on raske ja aeganõudev kesklinnast või Annelinna säästupoodidest toiduaineid tuua. Erakätes olev väike Raadi toidukauplus on väikese valikuga ja parkimiskohtadeta asutus.

Miks ei kirjutanud Tartu Postimehe artikli «Vahi külla tulev market tekitab elanike vastuseisu» autor Maili Kangur, kes see kogu Vahi külaelanike nimel rääkija Meelis Jõesaar on.

Võibolla on ta teine ettevõtja, kes peab silmas omakasu? Mõistetavalt võivad kaupluse ehitamise vastuseisjateks olla vaid Vahi poe lähimajade elanikud.

Ebausutav on põhjendus, et pood tuleks arhitektuuriliselt sobimatu kuue meetri kõrgusena ning oleks kõrgem sealsetest kahekorruselistest ja viilkatusega ühekorruselistest majadest. Kui Maxima tuleb madala katusega, siis on ta ümbritsevate hoonetega ühekõrgune.

Kummaline on ka teine põhjendus: uus elanikkond olla keskmisest jõukam ja polevat huvitatud odavkaubast.

Suur osa neist inimestest maksab ju palju aastaid majalaenu ja pole usutav, et ükski inimene ei tahaks meie niigi kallist toitu odavamalt osta.

Muudes linnaosades asuvad odavpoodide läbimüügid on kolossaalsed, ükski kaup ei jää kauaks seisma, vaid on korralik ja värske.

Pealegi ei tohiks Raadi linnaosa laiendust nimetada Vahi külaks praeguse Tartu vallamaa tõttu. See on ju kindlasti uus linnarajoon ja Maxima kaupluse vajadust peavad teaduslikult ja arvudega argumenteeritult uurima kõik vastavad organid, kes hakkavad kinnitama selle linnaosa detailplaneeringut.

Liina Leib,

Tartu Raadi linnaosa elanik

Samal teemal: Maili Kangur, «Vahi külla tulev market tekitab elanike vastuseisu», TPM, 10.07.

Ikka veel nõukogude aeg

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja on Annelinna kõrghoonele ehitusloa andmist põhjendanud sellega, et aluseks on võetud 1970. aastal koostatud Annelinna esimese mikrorajooni detailplaneering, mis nägi ette sellesse kohta kõrghoone ehitamise.

Kus me elame? Nõukogude ajas või? Kas linnaametnikud pole tõesti märganud, et 15 aasta jooksul on Annelinnas, nagu mujalgi, toimunud olulised muutused.

Majad ei kuulu enam riigile ega linnale ja korterites ei ela enam üürnikud, kes maksavad madalat üüri ning kelle soovidki on madalamad kui muru, millega ei pea eriti arvestama. Nüüd elavad neis majades korteriomanikud. Ja neile omanikele on väga oluline ka see, mis toimub korteri akna taga.

H. Vanamölder,

Tartu