Einar Laigna: Arnold Rüütel peaks jätkama 20.07.2006 00:01 Einar Laigna
Erukolonelleitnant Einar Laigna leiab, et Arnold
Rüütel peab presidendina jätkama, sest ta toetab kodaniku-ajateenija
riigikaitsesüsteemi.
Einar Laigna. Foto: Pärnu Postimees
Meie geograafilisest asendist tingitud jõujooned on
kitsid iseseisvust lubama. Eesti kuulus Nõukogude Liitu pool sajandit. President
Arnold Rüütlil on võrratu kogemus, kuidas üleliidulises olukorras väärikas olla.
Kuna Eesti kuulub pärast lühikest vaheaega uuesti liitu ja taas
prevaleerivad üleliidulised seadused kohalike üle, siis just nimelt selles
olukorras on Arnold Rüütli kogemus vajalik. Uues liidus on mõned ohud meie
eksistentsile palju suuremad kui vanas. Kui vanas liidus kehtis üldine
vastupanu, siis uue liidu ohtude ees on oldud pikka aega kaitsetu.
Eesti
rahva enamik on ära taibanud president Rüütli isikuomadustest tuleneva sobivuse
ja tal on rahva toetus. See peaks olema piisav põhjus tema jätkamiseks
presidenditoolil. Ta on raskel ajal olnud meile parim variant. Eesti Vabariigi
presidendiks saab olla ainult inimene, kes on elanud koos oma rahvaga kõikides
olukordades ja nendes olukordades teinud parimat võimalikku oma rahva heaks.
Täiesti sobimatuks tuleb lugeda presidendikandidaatidena väliseestlasi,
kes ei ole elanud koos oma rahvaga ja kellel puuduvad ka õige identiteet ja
vastutustunne. Tuleks vabaneda orjalikust meeldimise poliitikast ja ellu viia
oma rahvusliku konsolideerumise poliitikat. President peab olema oma rahva
president, mitte rajataguste jõudude esindaja Eestis.
Olles kaitseväe
ohvitserina osa võtnud Eesti kaitsejõudude ülesehitamisest, tõden, et Eesti
riigil on õnnestunud luua kaitsekontseptsioon, mida me nimetame totaalkaitse
süsteemiks. Sellest huvitutakse üha rohkem NATO riikides ja see leiab kindlasti
tähelepanu ka teiste riikide riigikaitses, mis on rajatud kodaniku
kaitsetahtele.
Riigikaitse aluseks on ainult üks ressurss ja see on
kaitsetahe. Tuhandete aastate ajalooline kogemus riigikaitses on veenvalt
näidanud, et palgasõdur ei ole iialgi oma kodumaa kaitsja. Kogemus ütleb, et
riigikaitses vastab üks vabatahtlik kodaniksõdur kümnele palgasõdurile.
Ka tänapäeva hetkesõjad näitavad seda, et kõrgtehnoloogilise ja
professionaalse väljaõppega palgasõdurid tammuvad abitult Vietnami džunglites,
puudub reserv. Palgasõdurist marodööriks ja vägistajaks on üks samm.
Šveitslased ütlevad: relvastatud kodanik on demokraatia garantii. Kui
võim on rahva käes, siis peavad relvad olema rahva käes. Kui keegi võtab rahvalt
relvad, pole viimasel võimu. Seega on ajateenistuse ärakaotamine lisaks riigi
kaitsevõime hävitamisele – sest et ta hävitab kodaniku kaitsetahte – ohtlik ka
demokraatiale. Palgaarmee on esimene samm diktatuuri poole.
Presidendikandidaatidest toetab selgelt demokraatlikule riigile
ainuvõimalikku kodaniku-ajateenija riigikaitsesüsteemi vaid Arnold Rüütel. Juba
ainuüksi sellest lähtuvalt on piisav põhjus valida president Arnold Rüütel
jätkama sellel ametipostil. Uuesti tagasi valituna saab talle soovitada ainult
läbi viia jõulised kaadrimuudatused oma meeskonnas, eriti nõustajate
osas.
Veebilehel www.worldjumpday.org kutsutakse inimesi kogu maailmas täna pärastlõunal üheaegselt hüppama, et muuta Maa orbiiti ja peatada globaalne soojenemine. Samas on veebilehele hüppe aja arvestamisel sattunud viga.
Üllar Lanno arvates tuleks liiklusõnnetuste ennetamisega tegelda rohkem – üks õnnetus, üks vigastatu, üks hukkunu läheb ühiskonnale maksma väga suure rahasumma.
Arvestades asjaolu, et ilma Keskerakonnata
presidenti riigikogus ega valijameeste kogus valida pole võimalik, ei näita
teiste erakondade käitumine ühiskandidaati otsides kuigi tõsist
koostöövalmidust, leiab Postimees oma tänases juhtkirjas.
