Sirelid õitsevad ja metsas lõhnab imeliselt Anastassia, Aleksandri ja Bernhardi mõtetest kokku
pandud lood põhinevad nende 1945. aasta suvel Tomski linnast ja Novõi
Vasjugani asulast Eestisse saadetud kirjadest. Kirjad olid adresseeritud Maria
Bachmannile, kes oli siis 21-aastane neiu. Ta elas Tartus ja valmistus õppima
Tartu kunstikoolis.
Äratuskella hammasrattad ei näita aega Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna prodekaan Kalev
Tarkpea julgeb arvata, et füüsika on lihtne asi, mida sageli esitatakse
põhjendamatult keeruliselt.
Ehitusmeister kobras sigib jõudsalt Alles paarkümmend aastat tagasi haruldusena imetletud koprast on saanud paljudele maaomanikele vihatud loom, kuid jahimeeste arvates pole põhjust kehutada kütte uutele tapatalgutele.
Südamevalu teeb haiget, hoolimatus tapab Professor Jaan Eha võtab oma kabinetilaual oleva südame
maketi hellalt kahe peo vahele – jah, selles elundis on koos nii inimese hing
kui ka tema mootor.
Vaesus annab harjuskile tööd ja leiba Nägin Koosal harjuskit. Loomulikult ei olnud ta hobuse
ja käruga, kaup oli laotatud auto kapotile: kingad, sokid, sukad, pesu, püksid,
kalossid ...
Raha asemel kõlbasid seaharjased Harjuskid said endale kummalise nime seetõttu, et
ostsid vene harjategijatele kokku harjaseid ja jõhve või vahetasid kaupa
harjaste vastu.
Hüljatud leidsid ajalehe vahendusel kodu Märtsikuust saati on Tartu Postimehe veergudel kodu
otsinud tosin Tartu kodutute loomade varjupaiga asukat. Uurisime, kuidas neil on
läinud.
Varjupaiga Kusjast sai ehtne sülekoer Kui Liidia Ždanovitš õhtul töölt koju jõuab ja toaukse
lahti teeb, tormab teiselt korruselt trepist alla kõigepealt merekoolist
päästetud hall triibik, seejärel sinivereline taksikoer ning siis endine
varjupaiga elanik Kusja.
Rivitants pakub lusti ka ratastoolis Ratastooli-line-tants nõuab harrastajatelt
tähelepanelikkust ja head mälu – lisaks hetkelisele rivis püsimisele tuleb ette
mõelda mitu järgmist liikumist.