Põhjusi loetletakse mitu, alates riigi vähesest toetusest biodiisli tootjaile ning lõpetades tankimiseks sobilike autode vähesusega. Peaküsimus näib aga olevat tarbijate napp usaldus, mille põhjus omakorda on vähene informeeritus. Ainsana müüb praegu täiesti puhast, fossiilkütusega segamata biodiislit AS Johnny, kelle kuuest tanklast töötab viis Favora kaubamärgi all. Müüb, kui tarnija ei tee tünga. Eile oli näiteks Mammaste Favora Põlva külje all taas kord biodiislist kuival.Müük kogub hoogu Johnny kütuste ostu- ja müügijuht Armald Jõgeva väidab, et biodiisel, mille müük algas alles märtsis, moodustab juba praegu veerandi kogu müüdud diislikütusest. «Biodiisli osakaal kasvab kindlalt,» sedastab Jõgeva. «Järjest rohkem on autoomanikke, kellele sellega sõitmine on omamoodi prestiiži küsimus.» Peamiselt maine küsimus on see ka Johnnyle, sest biodiisli tulekuga pole üldine diislikütuse müügi maht kasvanud. Johnny maikuu müüginumber 75 000 liitrit on Eesti mastaabis siiski tühine kogus, leiab Lätis toodetavat biodiislit importiva OÜ Biooil konsultant Sven Mark. Biooil on Johnny üks põhitarnijaid. Tal on endalgi biodiisli tootmise luba, kuid tootmist alles katsetatakse. «Eesti ministeeriumid on biodiislivaenulikud,» annab Mark karmi hinnangu. «Lätlaste-leedulastega ei suuda me praegu konkureerida. Neil kehtib biodiislile nullaktsiis ja lisaks sellele maksab riik tootjaile dotatsiooni.» Tehas seisab jõude Põllumajandusministeeriumi taimekasvatuse büroo peaspetsialist Einar Kikkas leiab aga, et riik on loonud kõik eeldused biodiisliäri ajamiseks. Tähtsaim neist on biodiislile kehtiv aktsiisivabastus. Naftast toodetud diislikütuse 14-kroonisest jaemüügihinnast on aktsiisina riigile reserveeritud 3,84 krooni. Biodiisli aktsiisimäär on null ja hind Favora tanklais 12,8 krooni. Biodiisli väiksema kütteväärtuse tõttu kulub seda aga tavadiislist pisut rohkem, nii et kokkuvõttes tarbija raha kokku ei hoia. Hiljuti Lääne-Virumaal Rakkes biodiislitehase valmis ehitanud OÜ Makoilus juhataja Erkki Vapper väidab, et biodiislit ei tasugi Eestis toota enne, kui riik on tõstnud tavadiisli aktsiisimäära. See on aga seotud euro kasutuselevõtuga. Makoiluse kümneid miljoneid kroone maksma läinud tehas töötab praegu vaid poole võimsusega, pressides rapsiõli ning müües nii õli kui ka selle jääkprodukti – rapsikooki – Eesti loomakasvajataile. «Kõrbemine meid ei ähvarda, sest investeering tuli omavahenditest,» selgitas Vapper. «Biodiisli tootmine on praegu lihtsalt külmutatud.» Makoiluse diislitehase maksimumvõimsus on 20 000 tonni aastas ning toormena on firma pidanud silmas eeskätt Eesti rapsi. Erkki Vapperi sõnul peaks aga riik biodiisli tootjaile hakkama Eesti rapsi kasutamise eest peale maksma, et tootjad jõuaksid maksta rapsikasvatajaile hinda, mis motiveeriks neid oma saaki Eesti kütusevalmistajaile müüma. Kuni seda pole, läheb palju rapsiseemet Eestist välismaale, biodiisli tootjad omakorda on sunnitud ostma seemet või valmispressitud õli välismaalt. «Leedus ja mujal Euroopas toetavad valitsused töötlejaid, kes kasutavad kohalikku rapsi,» märgib Vapper. «See tähendab kohaliku tööhõive suurendamist. Praegu toetab riik põllumehi, aga töötlejaid toetades saaks kasu nii töötleja kui põllumees.» Lisaks Biooilile on Eestis veel vaid kaks firmat, kellel on maksu- ja tolliameti luba biodiisli tootmiseks: Atko Õlitööstus ja Oiltanking. Tartumaal Äksis ootab luba tootmiseks OÜ Gammatrade'i tehas. Firma juhi Ergo Themase kinnitusel peaks luba saabuma lähipäevil. Oiltanking on Makoiluse kombel plaanid külmutanud, Atko toodab Kohtla-Järvel väikeste koguste haaval lattu ning valmistub soetama kasutus- ja müügisertifikaati. Atko Õlitööstuse direktori Erkki Veismanni ütlust mööda peaks kütusekogus suve lõpuks olema piisav, et sellele tasub kallist sertifikaati hankida. Esimeses järjekorras peaksid selle biodiisliga hakkama sõitma Atko Grupi enda bussid. «Et hakata tootma müügiks, peaksime ostma uued, võimsamad seadmed,» lausus Veismann. Sobib, ei sobi Põllumajandusministeeriumi spetsialist Einar Kikkas ei söanda hinnata Eesti diiselautode omanike usaldust või usaldamatust biodiisli suhtes. Samas vihjab ta, et usaldamatust näitavad üles mõningad autotootjad, kes keelavad oma masinais biodiisli kasutamise. Täpsemalt, ei anna garantiid, kui auto käsiraamatu nõuet eiratakse. «Viieprotsendise biodiisli sisaldusega fossiilkütust peaks olema lubatud kasutada igal juhul,» rääkis Kikkas. «Aga olen kuulnud, et osa autotootjaid tahaks ka sellise segu kasutamise puhul garantiist loobuda, kuigi Euroopa õigus ei nõua kuni viieprotsendise biodiisli sisalduse korral spetsiaalset märgistust.» Biodiisli tilgutamisest naftast toodetud autokütusesse on kütusemüüjail kasu, ehkki võrdlemisi tilluke. Aktsiisialandust peaks viieprotsendise segu puhul saama 20 senti liitrilt. Samas on see just enam-vähem sama määr, millega tanklaketid üksteist üle püüavad trumbata. Eesti Tehniliste Põllukultuuride Töötlemispargi, ASi Biodiisel ja HeiVäl Consulting Groupi koostatud biodiisli tasuvusanalüüsi järgi peaksid biodiisliga kindlasti sinasõbrad olema näiteks Škoda Octavia 1U, Škoda Fabia 6Y, Volkswagen Golf, Vento, Sharan, Polo Classic, Lupo, Bora ja Beetle, Audi A3, A4, A6 ja A8 ja A2 – kõik viimase kümne aasta mudelid.
> Loe edasi |
