Romeo Metsallik, Linna kultuuriväärtuste teenistuse juhataja, elab Ülejõel: Rahu. Minu meelest on need vanad puuasumid säilitanud omamoodi aeglaselt pulseeriva agulimiljöö. Kesklinnas on palju autosid ja pulseeriv nüüdisaegne elustiil. Kui satud Karlova miljöösse, kus on alleed ja mõni kass jookseb tänaval, siis inimene puhkab seal. Ega need majad nüüd üksikult võttes mingisugused arhitektuuripärlid ei ole, aga kui nendel on taastatud arhitektuuridetailid, siis ta on üldkokkuvõttes koos oma alleede ja planeeringuga väga huvitav koht. Mõnedes majades on juba taastatud katusetorne, mõtle, kui kena oleks seal kohvi juua. Hea oleks, kui Karlovas oleks ka väiksemaid nurgapealseid poode, see aitaks miljööd säilitada. Seal on ju hoovides abihooneid, neid kahekorruselisi kuure, millega pesuköögid liituvad, palju veel alles. Kui inimesed neid hoiavad, siis on Karlova üks väga kaunis linnaosa. Kui hea oleks, kui suudetaks leida nendele pesuköökidele mingisugune rakendus – ükskõik, kas mingi istumiskoht või saun. Häda on selles, et praegu on autosid palju ja inimesed tahavad parkimiskohti saada ja lähevad momendi lahenduse teed. Ja nagu ikka, hakkavad pärast seda kahetsema, sest pärast ei ehita enam mitte keegi seda pisikest majakest uuesti. Midagi päästmatut Karlovas seni tehtud ei ole. Võrreldes teiste Euroopa maadega on meil seda rikkust ikka võrratult palju alles. Ma ei ütleks, et oleme Karlova kaitsmisega hiljaks jäänud. Aga aeg läheb ja tegelikult saab iga inimene aru, et need moodsad detailid ei sobi vanale ajale. Eks ta võtab oma aja, sest Karlova on suur, õnneks on ta suur. Ja kui ta peaks kunagi korda saama, siis on ta selline linnaosa, mida väga paljudes Euroopa linnades ei ole. Kristina Kurm, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu ühenduse eestvedaja, elab Karlovas: Hoonestus. Kõik need tänavaid ääristavad värvitud puitlaudisega paljude korteritega kunagised üürimajad. Mõnel palju nikerdusi fassaadil, uhke veranda hoovipoolsel küljel ning ilutsev tornike katusenurgal, mõni hoovimaja üsna lihtne. Mõni on ajahambast puretud, mõni hoolsa omaniku käe all hästi hoitud. Karlova linnapoolses otsas, nn Ees-Karlovas on see eriti silmapaistev osa miljööst. Taga, Ropka pool on omamoodi, näiteks 1960ndate krohvitud karpmajad. Aga ikkagi stiilsed. Mitte ainult elumajad pole Karlovas tähtsad, kindlasti ka kahekorruselised puukuurid ja krohvikattega pesuköögid. Naaberhoovis oli veel äsja alles saviseintega kõrvalhoone, kahjuks ehitati see ümber ja savi veeti laiali. Aiad ja hoovid. Mulle on tähtis see, et saan kevaditi üleaedse naabriprouaga sibullillekasvatust arutada. Puu otsas vilistab kuldnokapaar, aianurgas vudib siil ning vedeleva lauajupi alt leian sõrmejämedused nälkjad. Õnneks on asfalteeritud või täismahus kiviplaaditud hoove üsna vähe. Puuderividega palistatud tänavad, kus saab mõnusalt jalutada. Oleks siin vaid rohkem pargipinke! Inimesed ka. Aga neid ei oska ma kuidagi ühise nimetaja alla koondada. Olen praeguses kodus elanud kolm aastat ja tean vahest ligi kümmekonna lähima naabermaja elanikke enam-vähem nägupidi. Kõik nad on sõbralikud. Paistab, et Karlova elukeskkonda osatakse üha enam hinnata. Ahiküte. Küttepuude koormad sügiseti meie väravate taga või hoovides, ootamas puukuuridesse ladumist. See on minu Karlova. Ja õnneks läheb siin aina ilusamaks! Igal aastal näeb värvipintslit vähemalt kümmekond maja. Sobimatuid plastaknaid enam nii väga juurde ei tule. Uusi koledaid maju ma siia ei taha. Mart Hiob, Linnaplaneerija, elab Supilinnas: Kõrvaltvaatajana on Karlova miljöö just see puithoonestus, mis oma terviklikkuse ja järjepidevusega on täiesti ainulaadne terves Põhja-Euroopas. Ise ma olen Norras elanud pikka aega ja seal nii ilusat asja ei ole kuskil, puithoonestusest on ainult väikseid juppe jäänud järele. Karlovas on oluline inimmõõde, looduslähedus, puitmaterjalid, loomuliku proportsiooniga kõrgused-laiused nii katustel kui ka akendel-ustel. Karlova on inimeste jaoks ehitatud, mitte mingi elamismasin või robotkeskkond. Oma hoonestuse terviklikkusega on Karlova Supilinnaga võrreldes palju ühtlasem ja tihedam. Karlova on mõnes mõttes valmis linnaosa. Supilinna üritatakse veel tihendada, aga Karlovat ei anna väga tihendada. Ei olegi ruumi, Karlovasse saab ehitada ainult selle hinnaga, kui midagi ära lammutada. Karlova inimesed on supilinlastele üsna lähedased. Vastupidiselt tammelinlastele, kes on harjunud eramajades elama, on karlovlased väikeste kortermajade inimesed, kokkuhoidvad ja teistega arvestavad. Kõige hullemad on Karlovas rikutud detailid, eriti palju kirutud plastraamidega aknad. Vana aknamaterjali, mis ei olnud lootusetult vananenud, on väga palju minema visatud ja asemele pandud ebakvaliteetseid lahendusi. Iga hoone, mis on Karlovas läinud lammutamisele, on kaotus sellele keskkonnale. Karlova ja Supilinna inimeste erinevuse kohta veel – supilinlased on rohkem boheemlased, ei pööra tähelepanu väga väljakujunenud normidele, võtavad natukene lõdvemalt, karlovlased võtavad seda kõike hoopis tõsisemalt. Alates käitumisnormidest, lõpetades ehitusnormidega. Silver Urbas, Linnadendroloog, elab Karlovas: Minu jaoks on see oskuslikult renoveeritud või hoitud hoone koos tema algupäraste lisandustega – kuplid, tornid, nikerdused. Sinna juurde kuulub võimalikult algupärane tänavakate ning ka pisiärid. Kindlasti ei tohiks ära unustada pügatud puudega ääristatud kõnniteid ning Karlovale omaseid kõrvalhooneid – pesuköögid ja kahekorruselised puukuurid ning loomulikult külmal talvepäeval korstnast tõusev suits, mis ei tohiks samuti Karlovast kaduda. Karlova miljöö on ka inimesed, kes hindavad vana hõngu. Lisaks veel Karlova pööningud – neid võiks rohkem väärtustada, elama panna. Alati ei pea neid välja ehitama eluruumideks, vaid et oleks lihtsalt istumisvõimalus, või miks mitte pesuruumideks, peaasi, et nad oleks korda tehtud. Karlovlane võiks seda vähest haljastust, mis Karlovas on, rohkem väärtustada. Praegune puude vahel parkimine hävitab pikas perspektiivis puud. Tuleb mõelda, kas on võimalik säilitada tänavaid kahepoolsete alleedega, või peaks tulevikus olema ühel pool tänavat parkimine, teisel pool puud. Praegu kipub nii inimestel, puudel kui autodel kitsaks minema. Hobusõidukitega sõitmise aeg on ju möödas. Karlova hoovid samamoodi. Kuurid on erinevatel ajastutel ehitatud, seal hoitakse väga palju vana träna. Eestlane on ju harjunud asju hoidma, et äkki läheb vaja. Mõne kuuri võiks ju maha lammutada, mis ei ole miljööväärtuslik, et anda ruumi haljastusele ja ka autode parkimiseks. Kõige hullem, mida Karlovaga võib teha, oleks see, kui Karlovasse panna keskküte ja hoonetel ära võtta puitlaudis, siis oleks kurb. Kindlasti ei tohiks Karlova hoonete osas kõrgemaks kasvada. |
Kõik tänased
