Kaos piletikontrollis kogub tuure
20.05.2008 00:01
Vahur Koorits, Postimees
Küllike Rooväli, Postimees
Justiitsministeeriumi hinnangul pole Tallinna ühistranspordis kasutusele võetud lahendus, kus pileteid kontrollivad linnavalitsuse ametnikud koos erafirmaga, siiski seaduslik. |
| |
|
 |
AS Ühisteenused kotrolör.
Foto: Mihkel Maripuu |
|
|
|
|
Tallinna ühistranspordis kontrollisid eile keskpäevani pileteid endiselt ASi Ühisteenused kontrolörid, kel oli seoses riigikohtu otsusega kaasa antud ka Tallinna transpordiameti esindaja.
Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli oli juba möödunud reedel, pärast riigikohtu otsust tunnistada AS Ühisteenused piletikontroll ebaseaduslikuks, teatanud, et Ühisteenuste kontrolöridele antakse kaasa trahviotsuseid vormistavad linnaametnikud ja sellest piisab seaduslikkuse tagamiseks.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mait Laaring ütles, et ministeerium Mutli tegutsemisega ei nõustu. Laaring selgitas, et seaduses puudub volitusnorm, mis lubaks linnal erafirmale riiklikku järelevalvet üle anda. Ministeeriumi hinnangul tuleks ebaseaduslik tegevus lõpetada.
Kui eile hommikul jagus Ühisteenuste kontrolöridele toeks ka ametnikke, siis pärast lõunapausi transpordiameti esindaja enam tööle ei tulnud. Olles mõni tund oodanud, saatis Ühisteenused oma kontrolörid koju. Põhjuseks polnud siiski mitte tööinnu raugemine.
Ühisteenuste teenindusdirektori Kristi Hundi sõnul said lõunaks otsa trahviblanketid. Kuna Ühisteenuste blankettidele trahviotsuseid enam vormistada ei tohi, asuti käsitööringi kombel ise dokumente valmistama.
Transpordiameti vanadele tühjadele blankettidele kleebiti peale uued transpordiameti kontonumbrid ning trahviotsuse viitenumbrid, et raamatupidamine trahvidest sotti saaks.
Just need pealekleebitud andmetega vanad blanketid saidki Hundi sõnul eile otsa ja seetõttu piletikontroll pärastlõunal katkestati. Täna on tema sõnul uued blanketid olemas ja transpordiametiga edasises piletikontrollis kokku lepitud.
Kas Tallinna linnavalitsus ja AS Ühisteenused kavatsevad kontrolli vaatamata justiitsministeeriumi vastuseisule siiski jätkata, ei jõudnud Postimees eile küsida, sest ministeeriumi seisukoht laekus üpris hilja.
Eile päeval ütles abilinnapea Mutli, et linn ei kavatse Ühisteenuste ja linnavalitsuse ühispatrullide juurde püsima jääda ja lähiajal leitakse püsivam lahendus.
Transpordiameti personaliosakonna ukse taga oli eile aga väike järjekord. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul on mõned Ühisteenuste kontrolörid võetud tööle linnavalitsusse koosseisuväliste teenistujatena, kuid see on vaid ajutine lahendus.
Häda piletikontrolliga ei piirdu aga pealinnaga, vaid on üle-eestiline. Kui möödunud reedel peatus Tallinnas piletikontroll pooleks päevaks täielikult, siis Tartus, Pärnus ja Elektriraudtee rongides nädalavahetusel pileteid siiski kontrolliti, ent kuna trahvida ei saanud, siis paluti jänestel kas osta pilet või sõidukist väljuda.
Pärnu linnavalitsus otsustas eile saata kontrolöridega koos kontrollkäikudele trahvimisõigusega munitsipaalpolitseinikud, need ühispatrullid hakkavad tööle tänasest. Tartu linnavalitsus otsustab samuti täna, kas linn võtab piletikontrolli bussides üle või hakkavad koos bussifirma Gobus töötajatega pileteid kontrollimas käima linnavalitsuse ametnikud.
Keerulises olukorras on aga samuti seni Ühisteenustele lootnud AS Elektriraudtee, kes ise trahve määrata ei saa ja kellel tuleks seetõttu leida trahvimisõigusega partner. Elektriraudtee juhatuse liikme Kuldar Väärsi sõnul peaks rongifirma ilmselt tegema koostööd kas mõne kohaliku omavalitsuse või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Reedel otsustas riigikohus, et karistusi saavad määrata ainult riigiasutused. «Juhul kui kontrolli käigus ilmneb, et kontrollitud isikul puudub sõiduõigust tõendav dokument, võib seda väärtegu ühistranspordiseaduse alusel menetleda politseiprefektuur, julgestuspolitsei, piirivalveametnik, valla- või linnavalitsus, maavalitsus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,» teatas riigikohus oma pressiteates.
Vandeadvokaat Alar Eiche, kes saavutas riigikohtus erafirmale antud karistamisõiguse tunnistamise põhiseadusevastaseks, kaalub võimalust vaidlustada kohtus ka erafirma määratud parkimistrahvid.
---------------------------------------------------
Kommentaar
Mait Laaring, justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik:
Peame äärmiselt kaheldavaks Tallinna linnavalitsuse 16. mai pressiteates väljendatud seisukohta, et ASil Ühisteenused on õigus teostada haldusmenetlusliku iseloomuga järelevalvetoiminguid ühistranspordis sõitmise õiguse kontrollimiseks.
Piletikontrolli korraldamine linna- ja vallaliinidel on ühistranspordiseaduse järgi kohaliku omavalitsuse haldusülesanne.
Halduskoostöö seaduse paragrahvi 3 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse haldusülesandeid on võimalik teisele isikule üle anda ainult seaduse põhjal koostatud haldusaktiga või seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga.
Eesti kehtivate seadustega ei ole kohalikele omavalitsustele antud õigust selliseid haldusakte koostada või halduslepinguid sõlmida.
Ka riigikohtus reedel kehtetuks tunnistatud ühistranspordiseaduse paragrahvi 5411 lõige 3 võimaldas vaid väärtegude menetlemise õigust halduslepinguga delegeerida, mitte riikliku järelevalve ülesannet kellelegi üle anda.
Riigikohus on eelnimetatud otsuses möönnud, et «...karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab otseselt ja vahetult vaid süüteomenetlusi ega laiene näiteks süüteomenetluste eelnevatele järelevalvelise iseloomuga haldustoimingutele».
Kuid kellelgi ei saa tekkida õigust teostada haldustoiminguid, kui seaduses pole sätestatud volitusnormi, mis lubaks riikliku järelevalve ülesannet delegeerida.
Ainuke viis, kuidas AS Ühisteenused piletite kontrollimist jätkata saaks, on meie hinnangul kehtestada ühistranspordi tüüptingimustega leppetrahv sõidutasu tasumata jätmise eest ning need leppetrahvid ASi Ühisteenused abil hiljem kohtulikult sisse nõuda.
|
|
|
|
|
