| |
|
 |
Rannu vallavanem Uno Rootsmaa (esiplaanil) ja majandusnõunik Maano Koemets leidsid Jõesuu juures Võrtsjärve ääres mahavõetud võsa alt vana Tartu–Viljandi maantee 1920. aastatel ehitatud maakivist teetammi. |
 |
Võrtsjärve ilus vaade tuleb võsast välja
(1)
20.05.2004 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Oi, ma ei teadnudki, et siin on järv, oli Pärnust Jõesuusse talgutele sõitnud tüdruk siiralt üllatunud. Mis siin imestada, sest aastaid varjas sealkandis teeliste eest ilusat vaadet Võrtsjärvele kõrge ja tihe võsa.«Varem ütlesid paljud, et lähed Tartust Viljandi, aga, põrguvärk, Võrtsjärve ei näe tee pealt mitte karvavõrdki,» ütles Võrtsjärve sihtasutuse tegevjuht Jaanika Kaljuvee. «Võõrad ei teadnudki järvest.»
Nüüd on Võrtsjärv Jõesuu silla pealt Tartu poole tulles ligi kahe kilomeetri pikkuselt täies ilus nähtaval. Paar aastat tagasi Emajõe alguse juurest alanud võsa mahavõtmine tipnes tänavu kevadel ligi 15 hektaril tehtud puhastustööga. See on nii põhjalik, et vaid üks kaval ööbik oli leidnud endale laksutamiskoha – uhke jaanitule mõõtu võsahunniku taga hirmunult kössitava väikse pajupõõsa. «Unol ei andnud hing rahu, et Rannu vallast pole Võrtsjärve näha,» muheles Jaanika Kaljuvee. Üha rohkem «Eks lisaks Võrtsjärve näitamisele oli meil väike trots ka,» ütles Uno, Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. «Siin järve ääres on ju kõik riigi maa. Ootasime ja ootasime, et äkki võtab maa omanik võsa käsile, aga siis vaatasime, et kiirem on endal ära teha.» Viimasel kolmel aastal on Jõesuu kandis võsa kadunud ligi 20 hektarilt. Alguses olid sihtasutusel ja vallal väikesed unistused: kõigepealt sai puhtaks maatükk Tartu ja Viljandi maakonda lahutava silla juures, kuhu on plaanis rajada puhkekoht, järgmisena tekkisid Tartumaa poolel maantee äärest järveni juhatavad võsavabad koridorid, siis hakkasid saemehed tööle saja-paarisaja meetri kaupa. Tänavu varakevadel alustasid Elva firma OÜ Emeraas kolm saemeest ligi 15 hektarilt võsa mahavõtmist. Hiljuti lõppenud töö tulemusel tekkisid maantee äärde hiigelsuured pajuhunnikud. Neist valmistatud hakkpuit läks Tartu Ropka katlamajja. Võsa taga peituva roo lõikamiseks toodi kohale kallis masin, mis piki pehmet järveäärt liikudes lõhkus vaid ühe kummi, sattudes salakavalalt terava juurekonksu otsa. Nii töömeeste kui ka vallavanema suureks üllatuseks tuli võsast välja piki järvekallast loogelnud vana Tartu–Viljandi maantee kaitseks 1926. aastal valminud maakividest teetamm. «Olen Rannus elanud kolmkümmend aastat, aga polnud kuulnudki, et siin on selline tamm,» märkis Rootsmaa. Polder puhas Hästi säilinud tamm on nüüd vallavanemale ja valla majandusnõunikule Maano Koemetsale pähe pannud mõtte teha vanale teele jalgrattarada. «See on vaid mõte, eks näis, mis tulevik toob,» ütles Koemets. «Esialgu pistame veel rinda võsaga, liigume aga muudkui Tartu poole edasi.» Võrtsjärve kalda puhastamiseks kulutas vald tänavu ligi 20 000 krooni. Koostöös kahe firma ja viie purjetajaga võttis omavalitsus tänavu võsa maha ka Tamme poldril kahel hektaril ning süvendas kanalit. «Purjetajad ei saanud sealt enam järvelegi minna,» märkis Rootsmaa. «On hea, et polder sai korda, aga veel parem on see, et seal lõid kampa ka ettevõtjad ja purjetajad. Loodan, et järveäärsed maaomanikud liituvad samuti meie ettevõtmisega.»
|