Tartu Postimehe juhtkiri laevaliiklusest Emajõel: tühi jõgi
20.04.2008 17:09
Eelmisel nädalal kirjutas Tartu Postimees laevaliiklusest Emajõel kaks
uudist. Ühe sellest, et tiiburlaev Polaris jääb sel aastal kuivale,
sest selle sõite Piirissaarele riik enam ei doteeri. Teise uudise aga
sellest, et Tartu linnavalitsuses on tekkimas plaan osta sihtasutusele
Emajõe Jõeriik 6–8 miljonit krooni maksev laev. Kaks vastukäivat uudist.
Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele. Foto: Margus Ansu
Ühelt poolt Polarise nukker saatus ja sinna juurde käiv Tartu Sadama juhataja Peeter Kuke jutt, et laevale on küll üritatud rakendust leida, kuid ühtegi head plaani pole kellelgi tekkinud. Teiselt poolt aga linnavalitsuse uus plaan osta laev ja sellega surevat huvireisiliiklust Emajõel ikkagi püüda elus hoida.
Tartu Postimees arvab, et huvireisiliiklus suuremate laevadega on Emajõel tõesti surnud. Vähemalt praegu.
Ei jätku huvireisijaid, ei ole vahvaid huvikohti, kuhu mööda jõge sõita, ilma dotatsioonita pole ärimeestel nende laevade pidamine kaugeltki kasulik. Needki laevad on vanad ja viletsad ning peamine ootus ja lootus, mis Tartust laevalinna oleks ehk teinud – Tartu-Pihkva laevaliin –, on kadunud kaugesse hämusse ja ükski kullatud kuppel ei paista.
Riigil ja linnal on palju olulisemaid rahakulutamiskohti kui Tartu laevaliikluse lutipudelist toitmine (Piirissaarel käimiseks on riik valinud selge sihi arendada Laaksaarelt lähtuvat laevaliini ja sealset sadamat). Ärimehed aga tunnistavad otse, et head ideed pole. Miks peaks see hea idee tekkima siis, kui Emajõe Jõeriigil oma laev äkki kai ääres kiigub.
Reisilaevaliiklus Emajõel on tõesti surnud. On… Ja ei ole ka.
Tartu Postimehe arvates peaks sihtasutus Emajõe Jõeriik, selle asemel, et koos linnavalitsusega järjekordsele suuremale laevale mõelda, keskenduma hoopiski paatide ja kaatrite elu edendamisele Emajõel.
Lõbusõidulaev Pegasuski (saab 50-aastaseks!!!) loksus eelmisel suvel Atlantise ees valdavalt üsnagi nukralt, ent väikelaevade juhtimise kursustele on kuuldavasti lausa järjekorrad. Kus aga on Tartu kesklinnas ja selle lähedalgi – kogu Emajõel? – kaid ja randumissillad, et need paadid ja kaatrid siin seista saaksid ja sellega Emajõge elustaksid? Kavadest ja planeeringutest on kuulda olnud küll ja küll, energiliseks ehitamiseks pole aga veel läinud. Aga peaks.
Vähemalt praegu oleks just see pääsetee tühjale jõele ja ilusasti, kuid üsna tühjalt kõlavatele sõnadele (Emajõelinn Tartu): linn ehitab valmis randumissillad, elanikud toovad sinna oma paadid ja kaatrid.
Kõik tänased
