Linnamajandust kureerima tulekuks oli kevad vist küll vastikuim aeg: tolm ja teedelagunemise haripunkt. Kõik neli aastaaega oleks nagu suureks hukatuseks. Kui ei tolma, siis sajab või on lumi, ja kui see sulab, siis tänavaaugud.Mullu sai linn uuringust teada, et kohe oleks vaja teederemonti panna 100 miljonit krooni, kuid tänavuses eelarves on sellest veerand. Kuidas aukudest jagu saada? Ega kiiret lahendust ole. Lisaks loomulikule kulumisele on teede olukorra teinud hulluks 50+50 projekti mõju. Kaevetööde järelmite mõju vähendamiseks on plaanis kaheaastase garantii ajaks palgata tuhandeis läbikaevatud kohtades järelevalvet tegema koosseisuväline ametnik. Aga see sada miljonit? Eks see eelarvest pea tulema, euroraha võimalust ei paista. Sellist lubadust, et kahe aasta pärast on kõik ilus ja sile, ei saa keegi anda. Küll tahaks selle poole liikuda, meil on poliitilisi kokkuleppeid, et tänavate olukorra parandamine on prioriteetne järgneval viiel aastal. Kas tänane olukord on aastaid võimul olnud parteile pelgalt hull või piinlik? Nii hull ei ole, et piinlik oleks. Võibolla on üheks lahenduseks pindamine, mida küll linnas ei taheta eriti teha. Vabaduse silla ehitamine on linnale üsnagi koormav. Kui see valmis, saab remontimiseks raha rohkem juurde anda. Kas kruusatänavate asfalteerimine hoogustub? Pidurdab torustike rajamine. Kehtib põhimõte, et kolm aastat pärast tänava ülekatmist ei tohi võrguvaldajad seda läbi kaevata. Teiseks ei ole uued tänavad nii suure liiklusintensiivsusega, et järg oleks nendeni jõudnud. Samas on Ihastes ja Kvissentalis arendajad saanud asfalttänavate rajamisel linna toe. Seadus kohustab omavalitsust korraldama tänavaehitust. Toetus arendajale pidi omal ajal hoogustama elamuehitust ja hoidma arendajaid linnas. Praegu see argument küll ei kehti. Möönan. Kuid praegu ehitab uuselamurajoonides tänavad siiski arendaja ja linn kompenseerib vastavalt majade valmimisele. Linn hoiab raha kokku. Näiteks ei maksa linn projekteerimise eest. Erakapital suudab hankeprotsessis paremini läbi rääkida ja saada paremaid tingimusi. Linnal ei olegi võimalik läbi rääkida, saame ainult pakkumist hinnata. Aga seda tuleb küll tunnistada, et need, kes on varem ehitanud ja elavad kruusatänavate ääres, on täna veel ebavõrdses seisus. Milline oleks Tartu sildade loogiline ehitusjärjekord? Raske öelda, saab vastata, mis on. Ropka sillani pole planeerimisprotsess veel jõudnud, kuigi sild oleks võinud valmis olla 15 aastat tagasi, enne suure autostumise algust. Ringtee silda toetab maanteeamet. Vabaduse silla uuringud näitasid, et see vähendaks liikluskoormust kesklinnas. Tuleb ka arvestada, et kui Võidu sillaga või sillal peaks midagi juhtuma, on vaja alternatiivi. Kas Vabaduse silda kavandades räägiti linlastega piisavalt? Mingil hetkel peab otsuse tegema. Ettevalmistuste ajal polnud ma isegi Tartu volikogus, linlasena olin asjaga kursis. Praegu ei rahulda mind liiklusskeem pärast silla valmimist, see tähendab Laia tänava küsimus. Kas on mõistlik Vene tänavalt Tallinna või Tähtverre sõitjad suunata Kroonuaia silla foori alla? Ehitamise ajaks peaks Lai tänav kahesuunaliseks muutuma. Suurte asjade tegemine peaks olema ühiskondliku kokkuleppe tulemus. Praegu on jäänud läbimõtlemine kuskil pooleli? Jah, arvan, et häid lahendusi võiks veel otsida. Kroonuaia tänav on kitsas ja see on samuti ebakindlal turbapinnasel nagu Lai tänav. Kas bussijaam ja avaturg peaksid jääma senisesse kohta? Nii bussijaama kvartal kui ka naaberkvartal peaks viie aasta jooksul välja ehitatama. Bussijaam satub natuke liiga kitsastesse oludesse. Olen isegi Londonis alustanud sõitu üsna kesklinnas asuvast bussijaamast suure maja nullkorrusel, olemuslikult poleks see võimatu. Eks inimesed ole ka harjunud bussijaamaga kesklinnas, see on kõige mugavam. Häid lahendusi mujal pole. Avaturuga on nii ja naa. Suurem osa ajast müüakse seal värsket kraami, tööstuskaupade müümine ei peaks aga olema selle turu funktsioon. Miks ei võiks kas või raeplatsil pidada toodavat-viidavat turgu nagu Helsingis või Soome teistes linnades. Filosoofilises plaanis ei peaks turg olema praeguses kohas, praktilises plaanis on see harjumuspärane koht. Mida teha, et tartlane ei peaks igal kevadel taluma hingematvat tolmu? Seda saaks ära hoida. Tahame täiendada heakorra ja kaevetööde eeskirja – see puudutab väljasõite ehitusplatsidelt. Ehitajatele tuleb kehtestada karmid reeglid toimetamiseks nii, et tolm ei satuks teele. Tõenäoliselt on ennatlik panna linnarahvale kohustus oma hoovid sillutada, aga need on üks suur tolmuallikas. Tuleb ka politseiga kontrolli tugevdada puisteainete veo üle. Kuni linnale tehakse puhastusmasinatega esimene kevadine tiir peale, liigub tolm paratamatult ühest kohast teise. Kuni muru pole tärganud, tuleb tolmu ka haljasaladelt.
> Loe edasi |
