Tartu reoveepuhastis tekib praegu igal aastal umbes 12 000 kuupmeetrit jääkmuda, mida tuleb väärtusliku kompostina kasutamiseks kuni aasta kääritada-mädandada. Huvilistele õnnestub aga tasuta ära anda vaid pisut üle poole kompostist, ülejäänu rändab endiselt Aardlapalu prügilasse.

Viis aastat tagasi püüdis veevärk muda prügilassevedu vähendama hakata, et hoida kokku sadu tuhandeid kroone veokuludelt ja ladestustasudelt ning anda ühtlasi mudale lihtlabasest prügikattematerjalist kasulikum rakendus.

Rohkem mulla moodi

Töö kandis ka vilja. Neli-viis aastat tagasi õnnestus aastas laiali jagada kõigest pool tuhat kuupmeetrit muda aastas, nüüd umbes kümme korda rohkem.

Tänini kammitseb aga paljusid potentsiaalseid mudakomposti huvilisi teadmine, et see kraam on saadud kõigest sellest mustusest, mis koos kemikaalide ja haigusetekitajatega päevast päeva tartlaste kraanikaussidest ja kemmergupottidest alla voolab.

Tartu Veevärgil on olnud ka raskusi mädandada muda sõmeraks mullataoliseks massiks, mis on laguprotsesside tulemusel kaotanud ebameeldiva kloaagihaisu.

Juba neli aastat tagasi lehvitas Tartu Veevärk tervisekaitseinspektsiooni labori analüüsi tulemustega, mille kohaselt ei leitud laialijagamiseks mõeldud puukoortega segatud ja laagerdatud mudast kõige ohtlikumaid haigusetekitajaid: salmonellabaktereid ega ussimune.

Kasvatades mudakompostil kõrvitsaid, kapsaid, peete, kaalikaid ja muid aiavilju, pidi veevärk tõdema, et lämmastikku oli viljades üle tervisekaitsenormide. Tartu Veevärgi labori juhataja Jüri Haller ei arva praegugi, et see kraam asendaks tavalist mulda.

«Seda on mõistlik kasutada nagu sõnnikut, kaevates või kündes seda mulla sisse,» selgitas Haller. «Meie katsed ei näita, et temas midagi halba oleks, aga alati jääb väike võimalus, et meie analüüsid pole piisaval tasemel.»

Viimased aastad on Tartu Veevärk kasutanud mudaaunade segamisel Tallinna Vee ja Viljandi firma JIT masinat, kuid seda on õnnestunud laenata vaid keskmiselt kord kuus.

Oma segamismasin annab võimaluse segada aunasid kord-kaks nädalas, mis on vajalik muda rikastamiseks hapnikuga. Hapniku juurdepääsuta käärimine hääbub ning temperatuur aunade sees ei tõuse 60-70 kraadini, mis on vajalik haigusetekitajate hävinguks.

Tulekul metaantank

Saksamaal valmistatud segamismasin Backhus maksis 4,1 miljonit krooni, millest poole tasus keskkonnainvesteeringute keskus ja poole Tartu Veevärk.

Paari aasta pärast loodab veevärk parandada mudakomposti kvaliteeti veel sellega, et kääritab seda enne aunadesse kuhjamist kuu aega üle 50 miljoni krooni maksvas metaantankis.

Protsessi lisaväärtus oleks tankis tekkiva metaani kogumine ja põletamine elektri tootmiseks. Rentaabluse suurendamiseks loodab Tartu Veevärk haarata lähiaastail muda hulka segamiseks ka Tartu olmejäätmeist sorteeritava orgaanika.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0