Padar: kokku on lubatud maad ja ilmad

Miks panite koos peaministriga seisma riigikoolide rekonstrueerimise, nagu väitis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas meie esmaspäevases lehes?

Mõistliku lahenduse leiame siis, kui arutame seda olukorda nii-öelda täiskaardi peal riigi eelarve strateegia tegemisel aprillis ja mais.

Kas olete ise käinud mõnes neis 13 riigikoolis, mis vajavad hädasti rekonstrueerimist ning mis on ka rekonstrueerimise nimekirjas?

Olen mingitel aegadel käinud, mitte küll viimastel aastatel. Noh – ma täiesti kujutan ette, mis olukord seal on.

Mis siis sellest olukorrast saab? Mida ütlete näiteks armetus olukorras oleva Kaagvere ning Kammeri kooli õpilastele ja õpetajatele?

Kõige rumalam oleks praegusel ajal anda jätkuvalt katteta lubadusi. Minu asi on pakkuda kogu valitsusele ja haridusministeeriumile välja rahaline raamistik, mille piires saab erinevates valdkondades investeeringuid teha, ning eriala ministeerium vaatab siis, milliseid objekte peab prioriteetseks ja milliseid teisejärguliseks. Nii see täpselt lähebki.

Olukorras, kus ootusi oli tunduvalt rohkem kui võimalusi, ei olnud ühtegi teist võimalust, kui võtta kõik need ootused-võimalused valitsuses ühisele arutlusele, ja sellise arutlusplaaniga me 3. aprillil ka valitsusse läheme.

Kas mõtlesite katteta lubaduste andmise all seda, et kõigis 13 riigikoolis tänavu ja tuleval aastal remonti alustada ei saa?

Nojah, väga raske on detailidesse minna. Igal juhul tahame teha parima, et võimalikult paljud koolid saaksid selle tööga alustada. Aga selge on ka see, et kokku on lubatud maad ja ilmad.

Nii et 13 riigikooli kordategemine jääb ikka pikemate aastate, mitte aasta-paari peale?

Saan teist aru, et otsite konkreetsemaid vastuseid, aga tõesti, uskuge mind – tänane päev on väga vale aeg konkreetsete vastuste andmiseks. Sellepärast, et on selge: nii palju, kui on ministreid, nii palju on ministeeriume ning muresid. Ja on selge, et kas või rahandusministeerium on oma mured lõpetanud ja ütelnud, et meie uue büroohoone ehitamist ei tule. Ja väga paljudes ministeeriumides on nii.

Aga kui räägime esmavajadustest, siis haridus on siin kindlasti üks teemasid.

Kaagevere ja Kammeri kool valmistuvad kolimiseks, kuigi pole teada, kas need koolid lähevad suvel remonti. Ehk ütlete nende koolide direktoritele välja, et praegu ei ole vaja rabeleda?

Ei ole olemas valitsust, mis ei sooviks, et rahandusminister võtaks vastu otsuseid nii-öelda haruministrite eest. Selles osas ütlen «ei». Võin selgelt öelda: jaanipäevaks on esialgsed otsused käes.

Need esialgsed otsused on tegelikult käes juba mai viimasel neljapäeval peetava valitsuse istungi ajaks. See on seadusega paika pandud riigieelarve strateegia valmimise aeg. Sealt ei ole kuhugi põgeneda.

Riigieelarve strateegiast ja tuleva aasta riigieelarvest on teil ju pilt olemas. Kas sinna üldse mahub raha mõne riigikooli kordategemiseks?

Usun, et kindlasti mahub. Aga ütlen ka seda: ma ei taha korrata oma eelkäijate vigu, et kütan üles ootusi ja pärast olen siis selles olukorras, kus selgub, et need ootused ei täitu.

Mitu hädasti kordategemist vajavat riigikooli võiks lähiajal investeeringud saada, kas neid on üks, neli või kümme?

Ei saa öelda. Konkreetsete koolide teema on haridusministri teema. Rahandusministeerium saab välja pakkuda finantsraamistiku, mille ulatuses saab teha kulutusi.

Kui suurt rahalist raamistikku haridusministeeriumile investeeringuteks pakute?

Selle pakkumisega lähme 3. aprillil valitsusse. Mida ma oskan öelda? Hariduse investeeringud ja kõik, mis puudutab riigikoolide olukorda, on muret tekitav ning mulle emotsionaalselt väga valus. Aga selge on, et rahandusministrina saan tegutseda nende võimaluste piires, mis on olemas.

Haridusminister ütles, et valitsus korraldab riigikoolidele neid investeeringutest ilma jättes näidishukkamise – näete, jätsime isegi nii tundlikud objektid nagu koolid rahast ilma! Kas nii lähebki?

(Naerab.) Olukord on väga morbiidseks läinud. Nii palju, kui on ajakirjandusväljaandeid, nii palju on ka hukkamisi. Tubli majandusleht Äripäev hukkab mind, öeldes, et Padaril on laibahais juures. Tõnis Lukas ütleb, et käib riigikoolide näidishukkamine.

Ärme nüüd seda asja nii dramaatiliseks ajame. Investeeringud, mida ei saa korraga teha ühel aastal, tuleb panna mitme aasta peale ritta, on tarvis teha reaalne plaan. Kahjuks oleme varasematel aastatel siinkohal olnud natuke unelmate maailmas. Ja see pole mitte teps rahandusminister Ivari Padari mure olnud.

Kas riigikoolide põhjalikuks uuenduskuuriks on ainus võimalus Riigi Kinnisvara AS?

Kui tuleme 3. aprillil valitsuses välja rahalise raamistikuga, mida riigi rahakott lubab, siis teeme ka ettepanekud, et mis võiksid olla Riigi Kinnisvara ASi funktsioonid ja mis võiksid selle firma kõrval olla muud alternatiivid.

Muid alternatiive pakutakse meile ustest ja akendest, ärimeeste ind on raugematu. Selge, et kogu selle innukuse taga on väga košmaarsed kasumimarginaalid. Selle innukuse järgi võiksime riigi valmis ehitada kolme aastaga ja siis pärast 30 aastat käppa imeda.

Haridusminister väitis, et valitsus ei ole riigikoolide remondi probleemi tõsiselt arutanud. Miks nii?

Väga suures detailsuses pole me seda probleemi tõesti käsitlenud. Oleme kabinetis arutanud riigikoolide olukorda riigieelarve kontekstis ja selle juures on meil laual olnud nende 13 kooli kohta tehtud otsused.

Olen täiesti kindel, et valitsuskabineti kõigil liikmetel on olukord selge. Aga selge on seegi, et eks iga minister seisab oma valdkonna eest.

Olete praegu puhkusel. Kus kandis puhkate?

Olen lõunas. Ega ma väga siin päikse käes peesita, valmistun veidike lahinguteks. See aasta ei tule lihtne, mitte mingil juhul. Ütleme nii, et olen siin endale eesseisvaks ajaks võimalikult paksu nahka kasvatamas.

Ees on raske aasta, aga see ei tähenda midagi väga dramaatilist. Lihtsalt majanduse õitsengu roosamanna asemel tuleb hall kohanemise aeg. Soovin, et kõik sellesse võimalikult rahulikult suhtuksid.

Kui riigikoolide remonti ei tule, siis mida soovitate nende koolide direktoritel öelda järjekordseid ettekirjutusi tegevatele elektri- ja päästeameti kontrollidele?

Kõik see mure on arusaadav. Eks neid riigikoole vaadatakse mõnevõrra erineva pilguga, see on selge. Aga kui võtame ka muud valdkonnad, siis kõik, nii tervishoiu, keskkonnakaitse kui teedeehituse eest seisjad, soovivad suuremaid investeeringuid saada, kui on võimalik.