Haridusminister Tõnis Lukas Foto: Margus Ansu

Armetutes tingimustes õppivate Kaagvere erikooli, Kammeri kooli ja teiste riigikoolide laste eluolu parandamine sõltub valitsuse valikust, kas eelistada koole või näiteks vanglat, väidab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas intervjuus Tartu Postimehele.
Tartu Postimees kirjutas 2006. aasta mais, et riik alustab Kaagvere erikoolis ja Kammeri koolis kohe-kohe suurt remonti, 2007. aasta septembriks pidi midagi juba tehtud olema. Aga ei ole! Mis juhtus?

Ongi tehtud. Juhtus aga see, et rahandusminister ja peaminister panid eelarve üldise tasakaalu taotlusest lähtudes selle töö seisma. Kammeri ja Kaagvere kuuluvad nende koolide hulka, kus Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on osa kulutusi rekonstrueerimise ettevalmistamiseks juba teinud.

Nii et asjad on seiskunud protsessi käigus. Haridusministeerium on teinud kõik, et täita valitsuse korraldusi 19. oktoobrist 2006 ja 22. veebruarist 2007, mis näevad ette 13 riigikooli vara üle andmist haridus- ja teadusministeeriumilt RKASile.
Oleme varad üle andnud ning nüüd peab tulema teine voor – varade üleandmise eeldus on, et neisse koolidesse investeeritakse, need tehakse korda ning siis sõlmitakse üürilepingud RKASiga. Üürilepingute pakk on mu laual, aga ma pole neile alla kirjutanud.

Miks?

Neis lepinguis on ka amortisatsioonikomponent, mida on mõtet maksta alles siis, kui tehakse investeeringud koolide kordategemisse. Nüüd, kui asi on seisma pandud ning ma pole kindel, kas investeeringutega saab edasi minna, ei ole ma nõus maksma tunduvalt kallimat üüri, kui haridusministeeriumil endal oleks tulnud nende koolide haldamiseks kulutada.

Miks te pole enam kindel, et riigikoolide investeeringutega saab edasi minna?

Valitsus koostab praegu riigieelarve strateegiat (RES) aastateks 2009–2012, kuhu esitab taotlused ka haridusministeerium. Eelarvetaotlused ületavad RESi võimalusi.
Loomulikult võitlen selle eest, et hariduse eelarve oleks võimalikult suur. Näen ainsa võimalusena jätkata RKASi kaudu 13 riigikooli korda tegemist. Valitsuse kaks eelnimetatud korraldust, mis kannavad Andrus Ansipi allkirja, on pühendatud erivajadustega laste koolidele ja riigi üldhariduskoolidele.
 
Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.