Rudyard Kiplingi muinasjutu põhjal kirjutatud näidendi üsna lihtsakoelisele sisule on ehitatud müstilise auraga lavailm, mis nii väikest kui ka suurt vaatajat oma maagiaga puudutab. Nii mõnigi tahtis pärast etendust mängus kasutatud asju oma käega katsuda ning seda põnnidele ei keelatud. ÜrgmetsasVõlumaailma tekitab suures osas Kristiina Mündi külluslik lavakujundus – hämar ürgmets on täis rohelust ja kahinaid. Laste lummatud pilgud rändavad üllatunult ühelt huvitavalt lahenduselt teisele. Kohati kipuvad eriefektid sündmusi laste silmis lausa varjutama, seda õnneks vaid alguses. Ivar Põllu kummastav muusikaline kujundus annab lavastusele uue ja sügavama mõõtme, olles kohati tegevusele toeks, kuid tihti suisa valitsedes stseeni. Leidlikkust jagub nii riukalikesse kostüümidesse kui ka kas või elevust tekitavatesse kavalehtedesse, mille lapsed said kätte kassimaskina. Lavastaja Ott Sepp on suutnud näitlejatesse üle kanda oma lihvitud koomikataju. Enese komöödianäitleja potentsiaali näitab eriti hästi Martin Kõiv, kes pani ka täiskasvanud saalis itsitama. Tema kehastatud tobuvõitu Mees on Naise (Ragne Pekarev) tuhvlialune. Kui lõpus ei teeks mehelik mõistus ootamatut võidukäiku, võiks tervet lavastust üsna feminismile kalduvaks pidada. Laste südamelähedasim tegelane on kindlasti Markus Luige mängitud Koer. Näitleja on hästi ja vaimukalt tabanud sellele loomale iseloomulikku. Armsa, aga veidi juhmi olevuse loomuses on pidevalt kedagi teenida. Olgu selleks siis nõtke Kass (Laura Peterson) või inimene. Ott Sepal on kahtlemata palju lavastajavõimekust, tema enese näitlejakäekiri oli osatäitjate mängus täiesti äratuntav. Lavastusest kumab tegijate hea üksteisemõistmine ja koostöö. Kõige nõrgem koht tundus olevat hoopis alusmaterjal. Tekst oli küll lihtne, kuid sõnum jäi mõneti segaseks ning kohati tundus, et kauni lavastuse sees pole seda sootuks. Eksperimentaalsemaks Vanemuise viimased lastele mõeldud lavastused on olnud väga heal tasemel. Neis ilmneb siiras tahe lastele midagi anda ja näitlejad lustivad noore publiku ees silmanähtava rõõmuga. Arvestades ka üsna noort ja riskialdist näitlejatekaadrit, on loodud kõik eeldused, et piirid laieneksid, mõte lendaks kõrgemale ning kõik kulgeks eksperimentaalsema ja omanäolisema lasteteatri suunas. Seda edaspidi Vanemuiselt ootakski. «Kass, kes kõndis omapead» • Sadamateatris esietendus 17. märtsil Kulno Süvalepa ja Ott Sepa ühevaatuseline lastenäidend Rudyard Kiplingi ainetel «Kass, kes kõndis omapead». • Lavastaja Ott Sepp, kunstnik Kristiina Münd, muusikaline kujundaja Ivar Põllu. • Mängivad Laura Peterson, Ragne Pekarev, Martin Kõiv ja Markus Luik. |
